St. Nicolas

Räägime siis tarka juttu ka pisut. Nimelt -
          Püha Nikolaus on 4. sajandil Väike-Aasias elanud ja 342 surnud kristlik pühak, Myra piiskop.

Ajaloolisi andmeid selle pühaku elu kohta säilinud pole, seetõttu roomakatoliku kirikus tema päeva enam ei tähistata.Ortodoksi ehk õigeusu kirikus on Püha Nikolaus Kristuse ning neitsi Maarja järel Venemaa armastatuim pühak ja patroon. On väidetud, et pole linna, kus ei leidu temale pühendatudkirikut ega kloostrit.Ta oli suur heategija: neitsite, meremeeste, vangide, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, kes jagas neile kingitusi jõuluajal.Kaks korda aastas, 6. detsembril ja 9. mail tähistatakse Püha Nikolause mälestuspäeva, nigulapäeva.Eestis on Püha Nikolausile pühendatud Viru-Nigula ja Lääne-Nigula kirik, samuti on talle pühitsetud kirikuid Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Põltsamaal ja Kirblas.Püha Nikolause isik ja legendid on osaliselt olnud eeskujuks jõuluvana tegelaskuju tekkimisele (ingliskeelsetes maades Santa Claus, mis tuleneb Saint Nicolaus'est). 

Tarka juttu ka siis natuke mu blogisse. Ja ühtlasi lihtsustasin teie elu, kes blogi loevad. Aitäh Vikipeedia. 

Niisiis, ka minu koolis, ilmselt vist kõikides koolides siin tähistatakse St. Nicolase päeva. Välja näeb see nii, et lõuna vahetunnil on kõik 5ndikud(Eesti mõistes 11ndikud) riietunud mingi teema järgi. See aasta nägi see välja üsna loomalik, kuid võis nähe ka mintmeid Sumermane ja Superwomaneid. Käes on neild värvitopsid ja tegevuseks õpilaste taga ajamine, kokku mäkerdamine värviga. Eriti väikeste, viimaseid klassi tavaliselt niipalju ei kiusata, ma ei teagi miks, et on tähtsamad või midagi:D  Samas, mõned meie klassist nägid peale vahetundi üsna rohelised välja. Ja ma ei tea, kas kõikidel klassidel, aga meie klassil oli küll kooli kaasa võetud palju asju, millega müra tekitada - kõik võimalikud pasunad ja tuutud ja kõristid ja mis kõik veel. 

Peale suurt värvimist esitas 5. klass etenduse. Teemaks oli lennuõnnetus Bahama saartel. Sisenedes saali saime stjuuardessidelt lennupiletid ja puha. Etendus, koosnes sketšidest, lauludest, tantsudest. Oli päris naljakas, efekte - heli ja valgus, oli palju, päris hästi oli lavastatud. Ettevalmistus oli igatahes korralik olnud. 

Ja peale seda mindi kõik kohta nimega "Bowling", kus oli nö afterparty, ka õpetajad olid kohal:D

 

Prantsusmaa jätkub

Jargmine hommik äratus, hommikusöök, asjad autosse.. Surusime nii kuis jaksasime, ikkagi tuli kõigil arvutid jalge ette panna. Kuigi minu arust oleks ka vähemate arvutitega hakkama saanud. Aga hostema arvas, et mul igav, kui hostõde, vend on õhtul arvutites ja mul pole. Sai siis kaasa võetud. Kohati tundis küll, et me läheme sinna elama, sest kaasa olid võetud kõik magamisasjad, söögi asjad, jalanõud igaks juhuks, riided igaks ilmaks. Niisiis, u 6 tundi sõitu võis alata.
Väikeste vahepeatustega jõudsime kohale. Kohe avastasime pinksilaua, kus sai natuke mängitud. Hostvennale kaotasin, hostõde võitsin. Varsti oli õhtusöök. Ülimõnus paella, krevetivardad, guacamole, veel mitu erinevat ülihead salatit. Tõeliselt hea toit. Noh, muidugi, mina lauas nautisingi peamiselt toitu, keelest just väga aru ei saand- rääkisid peamiselt hollandi keeles. Noja vahepeal tõlkisid prantsuse keelde, mis minuarust näitab ikka päris korralikku edasiminekut.

Järgmine päev käisime jalutamas pargis-metsas. Minu jaoks pigem mets. Jalutasime ühe mäe tippu, kust võib hea ilma korral näha ka Mont Blanc'i.

                                                    Hostisa ja hostvend nautisid ka vaadet :)

Meie ilm nii hea ei olnud, aga teadmine, et ma olen sellises kohas käinud, kust võib näha Mont Blanci on juba omaette asi minu arvates.
Peale pargis jalutamist läksime linnakesse nimega Autun.

Katedraal

Vaatasime üle ühe kiriku ja ühe katedraali. Aga üldiselt oli see linn väga ilus. Kõrgemates kohtades oli näha pisikeste tänavate lõpus värvilised mäed.

Järgmine päev käisime vaatamas bio maja ning peale seda tammi. Väga erilisel hetkel sattusime sinna, sest järv oli tühi, puhastus või midagi. 

Minu eredamad mälestused bio majast,

sest jutust, mis seda ehitav mees rääkis, suuremat ma aru ei saanud, hollandi keel pole mu kõige tugevam külg..

Siiski leidsin ühe sõbraga ühise keele. 

Ja tagant paistab ka pisut bio maja:D

Tühi järv

Tamm. Siin pildil peaks tammi peal inimene olema väiksem kui millimeeter-

nii ettekujutuse saamiseks tammi suurusest.

Ning päev peale seda oligi käes ära sõit prantsusmaalt. 6 tundi toredat autosõitu. Tegelikult lõpp sellest oli küll päris naljakas. 

Niisiis, nüüd sai jälle üle pika aja blogitud, aga päris paljju huvitavat on vahepeal juurde ka tulnud, üritan siis blogimist üleval hoida. Aga samal ajal, peaks tegelema oma 120 prantsuse keelse leheküljega kolmapäevaks, lähenevate eksamitega. Oh, ma oleks vist õnn ise, kui tegemist oleks ainult inka eksamiga. Teeks seda kasvõi 10 korda, et teisi aineid ei peaks tegema. Aga no mis sa teed, kui keelt tahad õppida, peab üht või teistpidi ikkagi sinna juurde kuuluva keemia ka ära õppima.

                                                                                         

                                                                                    

Prantsusmaa

Jah, sellest ei olegi veel kirjutanud. Niisiis, vaheaja lõpp oli üsna kiire. Kõigepealt rhetode ball(rhetod - lõpetajad), mis oli isegi täitsa tore. Üsna fancy, uhke ilmselt eesti keeles. Inimesi ikka paljupalju. Peo lõpp nii tore ei old. Meie korraldasime, meie pidime ka ära koristama saali. Mis ei olnud üldse tore, sest mu jalad olid
 t ä i e s t i  surnud selleks ajaks. Kontsad. Käisin ainult oiates:D. Aga ma ei olnud ainus. Ja lõpuks oligi nii, et kõik poisid lükkasid joogitopse keskpõrandale kokku(neil prügikaste siin ei lokka just, viskavad kõik rahulikult põrandale), neist sai ikka päris korraliku mäe. Tüdrukud samal aial istusid baariletil, puhkasid jalgu. Umbes kell pool5 jõudsin koju. Kõht oli jube tühi. Jegin endale mõnusa võileiva, läksin oma tuppa, kuulasin pisut muusikat, jäin magama. Järgmie päev tõusin umbes 12, hostema ilmselt arvas, et see on palju, kõik teised olid u 8st juba üleval. Varsti läksime vanaema juurde, kellejuures oli pea kogu suguvõsa kohal. Tähistati ilmselt nagu ma aru sain hingede päeva. Selleks tuleb kogu pere kokku ja siis süüakse hästihästi palju kooki "tart" nagu nemad ütlevad, päris koogiks vist ei saa nimetada.. ja kõik koogid on väga erinevad. Kuna hostvend oli jalka trennis, üldse sinna kaasa ei tulnud, hostema, hostisa pidid järgmisele külaskäigule minema, ja hostõde läks midagi mängima ühe sugulasega, siis jäin mina pika lauataha koos sugulastega paariks tunniks täiesti üksi. Aga ei olnudki nii hull, kui alguses tundus. Sain oma algelise prantsuse keelega täitsa juttu räägitud. Pärast tulid hostvanemad mulle järgi, tõid mu koju, läksid jälle kohe kellelegi külla. Mina pidin endale ja hostvennale midagi süüa tegema. Siis läks hostvend aitama ühel sõbral mööblit sisse tassida. Mina avastasin, et telekast tuleb "Muumia", asusin vaatama, sest nii on ikka palju kergem vaadata prantsuse keelset filmi, kui enne sisu tead. Noh, jah, ega ei ole jah originaalis see prantsuse keelne, aga ega nad siin midagi peale lugemata ka ei jäta. Tuli hostvend koju, hakkas ka muumiat vaatama, mõneajapärast juba magas teleka ees. Sest erinevalt minust oli tema öösel maganud 2 tundi. Ja peale seda hakkasin mina Prantsusmaa jaoks asju pakkima.  .
Praegu rohkem ei jaksa kirjutada..järgmine Prantsusmaa osa tulekul peagi. . vähemalt üritan:D

Koolist, muust

Lõppes follow-up, lõppes ka nädalavahetus. Ja taaskord avastan ma, et ma midagi ikka nende keelest ei mõista. Mõni nädal tagasi oli klassiga väljasõit Liège'i. Science'i tunniga seotult. Käisime ülikoolis kuulamas loengut. Oli suur auditoorium, palju õpilasi, kusjuures millegi pärast nende hulgas ka tosin itaalia õpilasi. Neile vahepeal seletati inglise keeles teksti. Miks istusin mina ühes saali otsas ja nemad teises?Oli nagu oli, peale silmaga nähtava ma väga aru ei saand mis toimus. Tegelikult oli vahepeal isegi täitsa põnev, sest näidati erinevaid katseid, et võimalikult põnevaks keemiat ja füüsikat teha. Nt, et kui sa paned coca-cola purgi vette, siis tavaline coca vajub ilusti põhja, light jääb pinnale hulpima. Muidugi oli seal hiilgav-geniaalne seletus taga. Aga teretulemast, ma pakun, et pooled sõnad oleks mulle isegi inglise keeles arusaamatuks jäänud. Peale seda läksime söekivi kaevanduse muuseumisse..Kui ma õigesti mäletan. Seal oli päris .. tore. Üks osa sellest külastusest oli film. Ma tundsin ennast täiesti Mr. Beanina, üritasin elueest silmi lahti hoida, aga lihtsalt mitte kuidagi ei õnnestunud. Nagu silmalaud oleks rauast olnud või midagi. 

Üldiselt koolis kaasa teen inkas kõigerohkem, midagi nagu üritan pihta saada ka saksa keeles, kuigi seal ma olen suhteliselt ajukrampias, sest kui sa pead midagi prantsuse keelest tõlkima saksa keelde ja sa vaevalt mõikad midagi esimesest keelest(okok, rohkem kui mõikad, aga siiski) siis on see jube keeruline. Ma hakkan automaatselt prantsuse keelseid lauseid kuidagi moodi ümbermoodustama. Siis on kuskil veel inglise keel, et sellest aru saada ja siis on kuskil veel eesti keel. Ja .. mis asi see saksa keel veel üldse on. Vene keelest ma ei hakka siinkohal rääkima, selle võime siinkohal lahkunute hulka lugeda. Niisiis. Ajaloos, prantsuse keeles ja rohkem jutustavates tundides üritan ikka midagi kaaasa kirjutada, midagigi aru saada, aga füüsika keemia.. seal ma üldiselt loen raamatut, siiski prantsuse keeles. Mõnikord midagi kirjutan ka kaasa, aga see on umbes nagu kirjutaks hiina keelt tahvli pealt maha. Maitea, saab ilukirja teha, arendada, positiivne?:D

Kuigi jah, nüüd hakkab see keemia, füüsika osa muutuma, sest ma lähen kergemasse keemia-füüsika-bio klassi- igatühte nädalas ainult üks tund. Vabaks jäänud tundide asemelhakkan direktori antud raamatuid lugema ja peale lugemist küsimustikke täitma.

Follow-UP

Peaks siis pisut sellest ka rääkima, mis seal oli ja kuidas seal oli. Kõigepealt sinna saamine - rongiga nagu ikka siin enamus sõidud. Hommikul kell 6 äratus, 6.50 üksinda rongipeal, teel Liège'i. Liège'is oli plaan saada kokku teiste yfukatega, kes seal elavad ja siis otse Namuri. Aega rongide vahetamiseks oli umbes nii 15 minutit, ruttu pidi teistega kokku saama. Aga siis oli hoopistükkis ümberkorraldus, soome võp oli rääkinud austria võpiga, kes avastas, et saab minna ka hilisema rongiga. Niisiis, läksin platvormilt maa-alla, et soome võpiga kokku saada ja teisi(austria ja moldova, Ecuadori võpid) oodata. Kui eskalaatoriga parajasti sõitsin, siis tuli mulle vastu üks korraldajatest, vaatas väga imeliku näoga otsa, et otot, kas sa rongi peale ei peaks minema? miks sa sinna poole liigud:D Igaljuhul, ootasime, ootasime, Sandu(moldova) oli juba kohal, Valeried(austria) ja Mariat(Ecuador) polnud ikka mitte kuskil näha. Ja rongini oligi aega nii umbes 6 minutit. Lõpuks siis tulid ja jõudsime ikkagi rongipeale. Rongis nägime veel ühte korraldajat, niiet rongilt maha tulles oli meil giid olemas et minna follow-upi kohtumispaika(pärast avastasime tegelikult, et rongijaamas oodati ikkagi kõik ära). Kohale jõudes oli pisut vaba aega, pärast tegime kaks gruppi ja hakkasime arutlema igasugustel pere ja kooli teemadel. Kokkuvõtteks võib öelda, et seal ma avastasin, et mul on ikka perega vedanud. Oli seal ikka igasuguseid probleeme. Kes ei saa õe või vennaga läbi, kes vanematega, kes ei saa pere kommetest aru, kellele ei sobi toit jnejnejne. Peale seda oli jälle pisut vaba aega, siis hakkasid kõik ennast valmis sättima, et minna YFU Valloonia 60ndale juubelile. Osad olid seal ikka päris ballikleitides:D Juubel ise toimus teises majas, ja päris uhke oli teine. Kelnerid käisid ringi, pakkusid suupisteid ja jooke, lauad olid pärastiseks kaetud väga pidulikult.  Ja seal olid kohal ka kõigi hostvanemad. Varsti oli kõne.. pikk..mille ajal saime osade võpidega tuttavaks soome võpi hostvennaga. Väike, u 2 aastane, tuterdas ringi, vaatas otsa " Je ne connais pas ton nom" .. itsitas tegi nägusid. Päris lõbus oli peab ütlema. Mõned tädid küll vaatasid kurja näoga, aga mis sa teed, kui laps tahab mängida. No, siis üritasime pisut kõnele.. ja selle arusaamisele ka keskenduda.
Peale seda oli pidulik õhtusöök. Mina istusin lauas kahe ungarlasega, kellest üks väga hästi inglise keelt ei osanud, seetõttu rääkisid nad vahepeal ungari keeles. Sugulaskeel küll, aga ega ikka mitte midagi aru ei saa. Soome keel on veel ok, võib kergesti pihta saada, millest jutt on, aga ungari keel on ikka täitsa teine maa. Viimaste päevade jooksul olen ma märganud, et isegi hollandi keelest võib pisut, mõne sõna ikka aru saada. Sest see on täielik segu saksa ja inglise keelest, pluss mõned sõnad on eesti keelega täiesti samad. Muidu aga oli õhtusöök minuarust väga maitsev. Neile küll osad asjad tundusid liiga imelikud, et süüa.
Umbes 10, 11 ajal hakkasime tagasi koju hostvanematega liikuma. Päris tore autosõit oli. Ma rääkisin ikka päris palju. Prantsuse keeles :) Nii võib mõelda vahepeal, et ma juba keelt oskan. Kuni satun kohta, kus on palju inimesi, kus ma enam mitte millestki aru ei saa..

Argised tähelepanekud

Koolis siis peamiselt. Näiteks, enamus kirjutavad tindipliiatsiga, või hoopistükkis sellisega, mille teise otsaga saab kustutada.. ma vist kasutasin teises klassis ka isegi sellist. Maha nad ei tõmba, kõigil on korrektor, valgendaja või mis iganes sellele sarnanev asi. 

Ja siis, kui nad söövad - võileib ja supp, siis nad kastavad seda võileiba supi sisse. Ja tegelikult võib seda teha ka kohviga - soolane võileib kohvi sisse .. huvitav. 

Toidust niipalju, et poes leidub küll igasuguseid piimatooteid, nagu kodujuust ja hapukoor, oleneb muidugi ka poest, aga üldiselt nad neid ei kasuta. Vähemalt minu hostperest polnud keegi kodujuustu ega hapukoort maitsnud. Väga eksootiline oli, kui ma hapukoort supi sisse panin.. Ja kodujuustu arvasid, et ma söön saia peal, see vist on tegelikult saksa või hollandipärane.

Ja niipalju, kui ma siin  olen nende muusikat kõrvalt kuulanud - vahetundidel klassis, on see ikka paras träna tegelikult:D Aga samas, väga paljud käisid ka Queen Mania kontserdil, ehk siis neile läheb ka see ikka peale:D

Muidu läheb tasapisi, hakkab selline rutiin sisse tulema. Keel tuleb tasapisi juurde. Kodus saan juba enamustest juttudest aru, ainult, kui liiga kiireks läheb kaotan järje ära. Koolis õpetajatest saan nagu pisut paremini aru, kui alguses. 

Ja täna avastasin, et ma olen selle paari nädalaga saksa keeles paremaks läinud. Esimene saksa keele tund - ei mäletanud selliseid sõnu nagu mängima, minema, õppima..

Täna oli test, nagu ikka - tõlkimislaused. Kuna ma pisut(tegelt oleks normaalne ikka palju rohkem) õppisin ka, siis ma teadsin suht kõiki sõnu. Muidugi ei olnud see korrektne, ja ma ei tea, mis valedes pööretes ja käänetes ja aegades veel(pole neid ju elusees ka õppinud). Aga üldiselt:D

Ja nüüd ootan juba homset, siis on Namuris Follow - up, koos kõikide Valloonia yfukatega. Ma loodan siis, et teised seal valmis belglased pole ja soravalt keelt ei räägi:D

Prantsuse keel on kuskil..

Kuskil, ka minu peas ilmselt , vähemalt pisut. Täna oli esimene uni, pooleldi prantsuse keeles. Aga see on alles algus :) Ja ainuke asi, mis ma sellest unest mäletan, oli coxinelle :D

Klass

                Niisiis, tere teile, kes soovivad minu belgia klassiga tuttavaks saada.

Aga üldiselt, koolist ja muust. Eelmine esmaspäev oli klassiga väike väljasõit. Alguses olid majas(loss pigem) sees mängud ja asjad, põhiline rõhk oli suunatud tulevastele ametitele, sest see ju lõpuklass. Pärast oli maastikumäng, või kuidas iganes seda nimetada, igaljuhul pidime otsima siin külade vahel riste, ma ei teagi miks, mingi hunnik pabereid oli ka meile kaasa antud, iga risti juureks täitmiseks ilmselt.. Noh, igaljuhul me neid väga ei täitnud, ok, enne lossi juurde tagasi minekut istusid suht kõik maas ja kirjutasid, täitsid. Aga pärast neid ei kontrollitud ega midagi:D

                                                                   Leidsime vale risti

Aga, kuna see kogu otsing oli nii suure maa-ala peal laiali, siis vahepeal tegime sohki ka, käisime ühe tiimikaaslase juures jäätist söömas :)

                                              
Muidu, on tore tegelikult olla sellises tiimis, kus pole palju inimesi. Siis on mul ka võimalust rohkem kaasa rääkida :) Praktiseerida oma prantsuse keelt, mis tasapisi hakkab tulema. Ühesõnaga, nii on parem integreeruda, rahulikum on. Inimesed ei arva, et ma tumm olen vahepeal või midagi.
Nii, ja peale seda kolme rühkimist läksid osad ühe klassiõe juurde spagette sööma. Ehk siis, tegelikult ta mind otseselt ei kutsund, aga kuna hostvend läks ja ta sõber ka läks, siis nad arvasid, et muidugi ma võin tulla. Kuigi inimesi oli kokku mingi 10 ainult. Ja jällegi oli millegipärast koosseis väga mehine (eelmine kord oli suvelõpupidu sama tüdruku juures) - mina, Amondine ja 8 poissi. Ja noh, nii on veits raske, kui jälle kõik mmuuliseevad prantsuse keeles. Jjha, vahepeal ei ole nii üldsegi tore. Aga "ca va, ca va, ca va aller.."

Reedel läksin peale kooli jälle Liège'i, et oma kott kätte saada. Õhtul olime veits linna peal ka Valerie, Sandu ja Robertiga. Tore oli :)
Laupäeval, enne ära minekut, šoppasime veits. Tagasi koju.

See nädal on olnud üldiselt suht rahulik. Tasapisi räägin rohkem jne. Täna oli füüsikas töö.. Ma lugesin selle ajal raamatut, õppisin sõnu. Kuigi üks poiss oli mulle pisut seda osa selgitanud, ei hakand paberit raiskama "Exercice 1" ja "Exercice 2 " kirjutamise peale. Ehk oleksingi midagi välja mõelnud, aga punkte arvatavasti poleks selle eest saand. Aga hea on minuarust kogu selle asja juures see, et ma sain selle tunni ajal oma esimese prantsuse keelse raamatu läbi " Le garcon en pyiama rayé". Minu arust väga suur saavutus. Mitte et ma k õ i g e s t oleks aru saand, aga siiski. Vabatahtlikult päris sõnu kokku ju ei loe, pihta ma siis ikkagi sain :)
Ja täna jätkasime ajaloos kontrolltööga. Muidu teema huvitav, 1. maailmasõda, aga ma poleks sinna ka midagi tarka kirjutada osand - pidime tekste võrdlema - mis ma kirjutan, kui ma aru ei saa, rasked tekstid, sõnaraamatut ka pole. Täpselt ei saa aru, mis tegemagi peab. Niisis võtsin ma kätte, pöörasin tööl teise külje ja hakkasin Eesti ajalugu kirjutama. Põhiliselt laulupeoga seosnevat millegipärast. Ma ei tea, see laulupeo käepael hoiab selle veel teemas vist :D Aga, kuna ma kirjutasin inglise keeles, siis õpetaja peab seda tõlkima hakkama, sest ta inglise keel pole just parim.:D Tunni lõppedes andsin töö ära, kui ära läksin vaatain, et oli seda lugema hakanud, naeris :D Ütles, et "I will improve my english:D"

Aga tegelikut, ma üritan siiski mitte laisk olla, keelt õppida, lugeda ja nii. Ma tegelikult tahaks töid siiski kaasa teha. Niipea kui keelt paremini oskan, siis teen ka, et midagi ikka külge ka hakkaks.

Walibi

Sinna saamine oli üldse omaette teema. Kuidas, kellega, mis kell, kuidas tagasi, jne.. Lõpuks siis sai viimasel hetkel selgeks, et lähen Valerie(Aurstia) juurde ööseks. Aga et alustada õigesti sinna minekut, tuleb alustada üldse koolipäevast.

Nimelt, reedene tunniplaan näeb üldiselt välja nii :  Kehaline

                                                                           Kehaline

                                                                           Inglise keel

                                                                           Õppimistund

                                                                           Saksa keel

                                                                           Saksa keel

                                                                           Õppimistund

                                                                           Õppimistund

Aga kuna inka õps(ühtlasi ka saksa õps) on haige, siis muutusid ka need tunnid õppimistundideks. Kas pole mitte normaalne. Lähen kooli kehalise ja KUUE õppimis tunni pärast. six heures des études..

Niisis, ja kuna ma pidin otse koolist minema rongipeale, raudteejaama, kus ma mitte kunagi polnud käinud.. võib-olla ka üksi, jala. . Igaljuhul, pidin ma kõik ööbimisasjad, mis Liège'is vaja läks kaasa võtma.+ siis veel kehalise asjad, + siis veel koolikott.. Kaamel. 

Tuli siiski välja, et mul ei ole 6 vaid viis tundi õppimist, sest 1 läks spagettide valmistamiseks, tegelikult siis, minu ülesanne oli karpe kinni toppida. Ahjaa, ja milleks me peame seda tööd üldse tegema? See on nii, et lõpetajatel(rhetos) on lõpureis Itaaliasse. Ja nii nad siis korjavad raha selleks. Esmaspäeval itaalia võileivad, reedel spagetid.. või pigem siiski makaronid. Igaljuhul, eelmine reede proovisin ise ka siis järgi, täitsa head 

on :)

Niisis, õnneks jõudsin hostvanemad Maastrichtist õigel ajal tagasi, niiet nad tulid meile kooli vastu, viisid mind rongi peale.Ja ühtlasi, sain ma ära anda kõik kooliasjad, mida Liège'is ilmselgelt vaja ei läinud. Ja tegelikult, viisid nad mind bussi peale, sest poole tee peal nad otsustasid, et nii on lihtsam, kui nad viivad mu Trois-Pontsi, mul vähem sebimist(muidu oleks marsruut välja näinud selline, et rongiga Vielsalm - Trois-Ponts, sealt bussiga kuni Rivage'ini ja sealt jälle ümberistumine rongipeale, ja rongiga kuni Liège'ini). Kuna aga ma sain Trois-Pontsi, siis läksin otse bussi peale. Enne bussi minekut täitsin veel ära oma Go Pass'i, ehk siis, kingitus YFU'lt(ilmselt siiski eelnevalt meie kinni makstud), saame reisida 10 korda selle piletiga, ütleme nii, et 10 reisi siis - pole oluline, mitu korda ümber istuma peab. 

Nii, nüüd on ülevaade piletist ka. Aga, kuna ma läksin otse bussipeale, siis bussijuht piletit ei kontrollinudki, niiet üks rida sai raisatud põhimõtteliselt ilmaasjata.. :( Ma tegelikult täpselt ei saanudki aru, miks ta ei kontrollinud, ütles midagi, et ah, reede pärastlõuna.. ok.
Pisut närvis olin ikka ümberistumise pärast Rivage'is. Aga kui inimesed rongist bussi tulid, avastasin, et nende seas on Aurélie, üks klassiõde. Ehk siis, mul oli giid sellesks reisiks olemas :) Ja tema läks ka Liége'i.
Liège'i rongijaamas tuli mulle Valerie vastu oma hostvennaga, sõitsime siis tema koju. Esimeseks üllatuseks oli, et oi, teil on koer. Valerie hostvend ütles, (oma inglise keeles.. koomiline kuulata sellist keelt:D) et no, that's not just a dog, that's a big dog. Jahjah, ok, vist on ja päris suur. Läksin aeda sisse. See koer tundus siis juba päris hobune. Tõesti, ma arvan, et ta esivanemad olid vähemalt ponid. . Lähemal vaatlemisel selgus, et vvist on tegu ikkagi koeraga. Õhtul otsustasime veel kinno minna. Vaatasime "Friends with benefits" ehk siis prantsuse keeles " Sex entre amis". Ja loomulikult, ega prantsuse keelses riigis polegi loota, et neil on subtiitrid all ja jutt inglise keeles. Muidugi on kõik peale loetud. Aga noh, pihta nagu enam vähem saime sellele asjale. Ja päris hea film oli, soovitan. Ahja, kinos saime "tuttavaks" ka inimestega, kes istusid kinos meie taga. Üks küsis midagi ja siis kohe oli õnnelik, ohh, ma rääkisin praegu just inglastega. No ja siis me hakkasime rääkima, et mina olen Eestist ja Valerie on Austriast ja Maria Ecuadorist, niiet päris ei ole siiski inglased. Siis oli wow, et nad teadsid kus ned riigid isegi asuvad, ja üks teadis Ecuadori pealinna ka. Aga varsti nad enam ei olnud nii lahedad, hakkasid närvidele käima. Ja filmi ajal varastasid meie popkorni, nagu väga loomulikult..
Kuna me õhtul veel jutustasime, siis magama saime me kell 1.45. Ja äratus oli hiljemalt kell 6, sest kell 7 läks rong  Walibi poole ja Valerie kodust rongijaama autoga on u 25 minti rahulikult. Saime rongipeale, siis oli suht unekas.. Varsti ümberistumine Leuvenis, kus meil oli aega 40 minutit järgmise rongini.. Läksime siis linna avastama.

                                                      Nägime kauguses päris ilusaid ehitisi.

                                                    Ja huvitavatest "inimestest" kõndisime mööda.

                                           Muidu oleks pilt nagu ilusam, ehitus rikub kõik ära..

Kuna meil olid kõhud päris tühjad ja pisut unekas ka peal veel, siis ostsime lahtiolevast kohvikust kohvi ja croissanti. Oii, küll oli hea :)
Siis läksimegi tagasi jaama, et minna järgmise rongi peale. Kell 9.15 olime jaamas, niiet jõudsime ilusti kella 9.30ks kokku saamis kohta. Tegelikult jäi aega isegi üle.

      Sinna me ei jõudnudki, liiga palju rahvast oli sabas ja meil ei olnud nii palju aega, pidime rongile jõudma.

                                                                        Barbe à Papa

                                           Vaaterattal

Seal käisime ka, mees, kes kontrollis, et kõik lukud oleks kinni kiikudel vaatas meid ikka õige imelikult..

Walibis oli tore. Põhiliselt tšillisime Valeriega kahekesi, Maria läks teiste hispaania tüdrukutega(Lõuna - Ameerika oleks vist korrektsem). Mina kartsin vähem osasid atraktsioone, kui eelmised korrad lõbustusparkides. Ei tea, mis asjaoludel.
Kui ära tulime, siis mõtlesime, et ehk Sandu(Moldova) ja Robert(Soome) tahavad ka meiega tulla, elavad ka Liège'is. Nad nagu ei suutnud alguses kuidagi otsustada. Pärast otsustasid, et ikkagi tulevad. Jooksid siis. Nii, et viimasel sekundil jõudsin ka rongi:D
Aga rongisõit oli päris lõbus. Leuvenis ümberistumisel oli jälle aega. Käisime jalutamas. Valerie ostis endale süüa. Mees sai aru, et Valerie räägib saksa keelt, siis rääkis vastu talle ka saksa keelt. Ja pärast andis veel šokolaadi talle. Kui Valerie oma toidu kätte sai, siis see müüja ütles, et ootot, mademoiselle, vous aussi(teie ka), ja andis mulle ka šokolaadi. Poisid jäid ilma, hahah. :D
Jõudsime siis Liège, pidime helistama Valerie vanematele, et nad mu magamisasjade koti rongijaama tooks, minu rong kodupoole läks u poole tunni pärast. Siis läks mul kõht tühjaks, läksin ostsin endale pita. Tulin tagasi jaama juurde, teised vaatavad mulle otsa : Kadri, meil on problem. Ehk siis, ilmselgelt olime me Valerie vanematele helistanud liiga hilja. Nad oleks jõudnud u 40 minuti pärast ja siis läks rong juba 20 minuti pärast. Aga nad ütlesid, et pole hullu, me ootame sinuga järgmise rongini. Aga see läks kell 23.45 ja ma olin juba hostemale öelnud, et jah, am olen Trois-Pontsis kell 8. Niisiis otsustasin ma, et lähen ikkagi rongi peale, kott jääb Valerie juurde ja järgmine nv lähen uuesti Liège'i, tsillime seal ja ühtlasi saan ka oma koti tagasi.
Ahha, tagasi tulles rongiga, Valerie näitas mulle just, et mis väravast minna, ja rong oligi juba ees. Vaatasin, et kõik uksed juba kinni, aint esimene uks lahti. Küsisin siis kontrolörilt uke peal, et kas see rong läheb Rivage'i. Ütles, et eieiei, ja, ei, te ei saa sellega tulla. Küsisin siis, et kas te räägite inglise keelt, et does it goes to Rivage? Nono, you can't come with it. Eeeh, midaa. Ja siis sõitis rong minema. Helistasin Valeriele, tegin paanikat, nägin jaamakorraldajaid, küsisin, mis toimub, ütlesid, et see rong seal läheb Rivage'i. Selleks ajak, kui Valerie uuesti kohale jõudis oli probleem juba lahendatud. Rong oli suunaga Brüssel, nagu ma aru sain, see teine, mis minema sõitis oli üldse vale..:D
Nii siis see kogu rändamine lõppeski. Trois-Pontsis oli hostisa juba vastas. Ta ei pannud tähelegi, et mul ühte kotti ei ole:D
Koju jõudes avastasin, et olin paki Eestist kätte saanud. Mmm palju Kalevi kommi :):) Muidugi ka soojemaid asju talveks, nagu näiteks mantel:D
Aga muidu peab ütlema, et oli sisukas nädalavahetus. 

Eelmise postituse kohapealt tuleb parandusi teha.. Siiski kõik kolm värvat ei olnud hostvenna poolt. Aga ega mina ei olnud ainuke, kes valesti aru sai. Kui värav tuli, siis küsisin, et kas jälle Sylvain, hostema ütles, et jaa :D:D:D

Pühapäeval käisime vanakraamiturul hostemaga. Ja seal oli tõesti ka väga vana kraami! Mingitest iidaegadest hoitud karbikesed. Rääkimata siis vanast mööblist .
Pärast seda läksime vaatama "Faix du diable't"(Kuradi koorem), mis on siis üks hästi suur kivi, ürgaegadest. Lugu on sellel kaasas selline, et kui kunagi kurat tahtis hävitada ühe kloostri ühes pisikeses linnakeses, otsustas ta seda teha ühe suure kiviga. Asus siis kurat teele.. kivi raske ka, tassis ja tassis, varsti tuli vastu kingsepp, kes tassis kaelas suurt hulka kulunud jalanõusid. Kurat siis küsis et kas see klooster ka siitpaigast kaugele jääb? Kingsepp vastas, et jah, kõiki neid jalanõusid kasutasin selleks, et selle kloostri juurest siia tulla. Kurat mõtles siis tühja kah ja pani sinna samma kivi maha. Ja klooster jäi alles.
Ma nüüd ei tea, kui õigesti see oli ümber jutustatud, aga umbes nii ta oli.
¨Pärast käisime vaatamas veel Vielsalmis uusi kortereid, mis vaatega järvele. Ja peab ütlema, et olid küll uhked korterid ja vaade oli ka päris ilus!
Igaljuhul võiks ëlda, et oli päris asjalik nädalavahetus. Aga järgmist ma juba ootan!
WALIBI!

Jalka

Kui hostema oli oma töö lôpetanud, siis läksime vaatama viimaseks pooleks tunniks hostvenna jalkavôistlust. Jôudsime sinnaumbes 15 minutit enne lôppu. (Ma pean siia vahele mainima, et ma olen tohutult ônnelik, et ma siit klaviatuurilt leidsin sellised täpid ja katused). Hostisa tuli auto juude vast ja ütles, et halb mäng on olnud suhteliselt, teiste kasuks. Ja peale selle veel hostvend ka eriti hästi pole mänginud.
Tegelikult oli mu esimene üllatus kohale jõudes see, et seal ei olnud istekohti. Niisiis. Seisime väljaku ääres püsti ja vaatasime. Kuna hostvend pold mängus sees hetkel, siis jooksis ta väljaku ääres, et sooja hoida. Päris varsti tehti vahetus ja ta läks mängima. Siis läks olukord päris põnevaks ja hostvend lõi peaga värava. Noh, siis oli seis 2:1, polnudki nii lootusetu olukord. Palju rüselemist, tuli teine värav, jällegi hostvenna poolt. Ja siis oli veel 5 minutit mängida, seis 2:2. Ja siis varsti veeres pall jälle õigele väljakupoolele ning hostvend lõi kolmanda värava.
Ja siis oligi mäng kohe läbi. Ma ütleks, et me tõime head õnne kaasa. :D
Mängu parimateks minutiteks kohale minna - pole midagi paremat öelda, kui et  Hea Ajastus.

Tagasi tapitahtedeta klaviatuuril

Ehk siis. Mis on progressi vastand?
Nii siis. T2na hommikul k2isime mind kommuuni sisse kirjutamas. Ah ja, enne veel aitasin host6el palke tassida(tal on aias nagu ise ehitatud rada hobusega ratsutamiseks.. ma pakun, et see on samasugune nagu p2ris trennis, aga kodus ta ilmselt lihtsalt kujutab ette, et ratsutab hobusega, kui ta rada l2bib). Ja palke oli tassida vaja selleks, et sealt muru niita. Ma pean utlema, et meil on ikka paris suur hoov. Seda ikka annab niita.
Kommunis siis, palju allkirju, nagu ikka paberite ajamisel. Endale sain ka igasuguseid tarku pabereid. Ja 1 paber on selline, mida ma pean a l a t i endaga kaasas vedama. Peab alati olema ID kaardi jures. Nagu 1 a4 peab olema koguaeg rahakotis. Mis teil on inimesed, suuremat paberit ei tahtnud anda voi?? No saab hakkama.
A, ja uhes poes kaisime ka. Piano Blanc. Seal on h222ssti lahedad asjad. Nagu kingipood, k6ik asjad on avec bonne humeur - ehk siis hea huumoriga.
Kodus m6tlesime, mis suua teha. (Nad soovad alati u kell 12 ja siis 6htul, u kell 6, pool 7). Kuna ma polnud kaua suua teind ja pannkooke pold ka saand pikka aega, siis ma motlesin, et praegu pole uhtegi head ideed, aga homme hommikul v6iks pannkooke teha. Hostema siis arvas, et miks mitte kohe praegu. Niisis. Saidki pannkoogid tehtud. Esimene l2ks ikka aiataha, nagu ikka, aga muidu k6igile maitsesid.  Ja homme teeme 6htusoogiks lasanjet. Mmmm.
T2na on eel 6htupoole plaanis minna vaatama hostvenna jalkamatsi.
Muidu on elu tore ja peale keemia ei oska ka fuusikat nuud.
Nautige sugisilmu,
tervitan k6iki karvaseid :)

Geniaalsused

Jah, kool läheb tasapisi. Mõni päev toredam, saab rohkem juttu rääkida, mõni päev nagu lihtsalt vahin, mis teised räägivad, üritan aru saada.
Aga. Kadri, mis sul viga on ?? Okok, endast kolmandas isikus rääkimine on ka juba muidugi samm .. kuhugi poole.
Ajaloo tunnis. Mina muidugi tegelen tarkade asjadega, kui õpetaja räägib. Joonistamine on väga tark. Aru ma väga nagu nii ei saa, üles märkida on veel keerulisem. Siis vaatasin, et otoot, seal kaardipeal, mis õpetaja praegu näitab on ka Eesti peal. Kas ta räägib midagi Eestist ka? Ja siis vaatab mulle otsa, et blabla, sealt on pärit ka meie petite amie. Niinii, ja siis räägib midagi iseseisvusest. Eesti omast ka ilmselt, nagu ma uduselt aru sain. Siis ütlen(pool prantsuse, pool inglise keeles), et jaa, Eesti iseseisvus 1924. Tik-tak-tik-tak. Õpetaja on juba uue teema juures. Tik-tak-tik-tak-tik..tik.. KAdriiiiiii! Mida sa just tegid? Eesti ei iseseisvunud 1924. Miks sa üldse ütlesid seda? ahjah, 24 veebruar.. Mida. Piinlik. Eksole keegi ei märkinud endale vale aasta arvu üles?? Aga ehk õpetaja ise ütles ka eelnevalt vale aasta arvu. . Siis polegi ju nii hull.   Niisis. Päev lõppeski ajaloo tunniga. Autojuures küsisin hostvennalt, et kuule, millest see õpetaja rääkiski, kui ma ütlesin 1924? Ta, et ja, iseseisvusest. Ma ütlesin siis, et ma ütlesin valesti, Eesti ei iseseisvunud 1924. Hostvend sellepeale, et haa, kas see oli siis ikkagi 1918. ?.......     Kadri, mis sul viga onn??
Ja nii see päev möödus mind norides. Oh joym oh joy.
Aga sellega see kõik veel ei lõppe.
Viimane uudis on see, et kui täna hommikul hostema uuris, kuidas siis eesti keeles on bonjour(ka tere hommikust), siis mina vastasin talle, et "tere õhtust". Ja see, et ma selle pisikese asja valesti õpetasin ei jõudnud mulle paari minuti pärast kohale. Ei. see jõudis kohale 14 tundi pärast toime panekut.

Mulle tundub, et midagi on segamini läinud mu ajukoore all:D

Mõned avastused ja muud

Näiteks, mina olen harjunud, et laua otsas istub üldiselt perepea. Siin on see alati olnud üks lastest. Minule pisut harjumatu. Ja enamasti, kui kõik on lauas, tõstab üks inimene kõigile toidu ette, mitte igaüks ise.
Ja söögikorrad, muidugi, on peaaegu alati kogu pere koos.
Eile aga käisin Queen Mania kontserdil Vielsalmi pargis. Queen Mania on ansambel, nagu ma aru sain, Itaaliast. Esitab Queeni laule. Ja väga hästi kusjuures, rääkimata sellest, et solist on Freddy Mercury teisik. Ja tõesti, hääl on tal superhea. Riietus oli ka, nagu päris. Jagas publikule veel banaane.
Aga ma peaks veel rääkima sellest, kuidas me sinna kohale jõudsime. Nagu ikka, kui perega kuskile minna, siis kohtab tonnide kaupa tuttavaid. Tuttavaid, keda mina enamasti ei tea. Palju musitamist. Jah, tegelikult hakkan ma sellega juba ära harjuma, et kui näen tuttavat, siis on põsemusi, aga no, kui ma inimesi kedagi ei tunne.. jah, ikka tuleb musitada, kuna ma olen koos inimestega, keda tuntakse. Pärast paari sellist tuttavate kohtamist üritasin ma juba pere seljataga kõndida, püüdes nägu teha, et ma neid ei tunne. :D Pisut kohatu. Aga ega see välja ka ei tulnud. Lõpuks hakati veel mind tutvustama ka. Ja see oli ka huvitav, et burgermeister, kui ta mind nägi ütles, et me oleme juba kohtunud. Ma, saades pooleldi ainult aru, millest jutt käib noogutasin kaasa. Pärast hostema küsis, et kus sa teda näinud oled. Ma olin üsna üllatunud. Kas ma olen temaga enne kohtunud?:D Tore teada.
Aga see õhtu oli ikka väga tore. Nägi palju tuttavaid koolist. Ühe tüdrukuga koos vaatasin ka kontserti. Oli päris huvitav rääkida, sest tema ei rääkinud päris ladusalt inglise keelt ja mina ammugi mitte ladusalt prantsuse keelt. Aga saime hakkama. Õppisin juurde mõne uue sõna ja korrektselt moodustatud lause.      

Täna käisime vaatamas Salmchateaud. See peaks siis tõlkes olema külaloss ilmselt. Ja erakordne oli see vaatamine sellepärast, et sai ka sisse. Muidu on see eraomand, sisse vaatama minna ei saa. Oli lahe küll, hästi palju pisikesi käike, treppe. Aknaid, mis olid pigem nagu augud 2 meetri paksuses seinas.
Pärast käisime veel söömas kohas nimega "Contes de Salme". See on siin sellele külale väga omane restoran. Nagu Eestis ilmselt Olde Hansa. Selline väga vanaaegne, erilise sisustuse ja miljööga.
Õhtul tulid jällegi külalised. Üllatav on see, et mul ei olnud üldse ebamugav. Muidu on ikka nii, et kõik räägivad ja minul on nii veider olla, sest ma ei saa aru, ja kaasa rääkida ei oska. Võib-olla hakkan ma ära harjuma. Samas, nende kiirest jutust sain ma seekord siiski pisut rohkem aru. Mõni sõna tuleb ikka iga päev juurde.

Kooooool

Alguses väike sissejuhatus tervele klassile. Või no tähendab, kõigepealt siis, enne algust olime oma "Lokaalis", mis tähendab siis seda klassiruumi, mis on n.ö koduklass - koht, kuhu tuleme hommikul, siis kui meil on vahetund või vaba tund(mitte, et kogemata oleks tund ära jäänud, vahepeal ongi vabad tunnid, õppimiseks. ja kusjuures, ma arvan, et nad tõesti õpivadki nendel tundidel.. jamh. mõni klass seda ei suudaks:D). Seal klassis uurisime veel, mis klassis keegi on(siin vist ei ole nii, et iga aasta sama klass... veider, iga aasta esimene päev on üllatus, kellega sa samas klassis oled? või jaotatakse neid klasse mingite valikute järgi?) Sain siis teada, et ma olen oma hostvennaga samas klassis. Kuigi ta ütles just hommikul, et ei ole, ja ma ka nagu teadsin, nii palju, kui ma midagi kuulnud olin, et ei ole.   Seejärel, peale algust oli paus.. suht tund aega või nii. Istusime niisama laudade ümber. Jutustasime..või siiski, nemad rohkem.. Inglise keeles nad nagu väga rääkida ei taha. Nja.. Vahepeal olin pisut nagu loner:D Tõsi on küll see, et sa võid ka kõige rahvastatumas kohas tunda ennast täiesti üksi. Aga pärast mängisime kaarte, ehk siis, alguses ma üritasin pihta saada sellele mängule, sest sellel oli lihtsalt niii palju reegleid. Põhiline mulje mängust oli "peksa lauda". Valetamises läks selle eest mul isegi päris hästi.. muahahahahah:D.

Varsti algaski siis prantsuse keel. Õpetaja jutustas seal palju, ma olin väga uimane seal, midagi ei tajunud.                                                    Varsti vaatas õpetaja mulle otsa.. ta vist oli mult midagi küsinud:D Ahah, kust riigist ma pärit olen. . Ja siis läks ta jutuga edasi, jälle ei mõistnud. Täitsime veel mingeid pabereid. Nagu CV moodi vms. Peale kahte järjestikust tundi prantsuse keelt oli lõunapaus. Ja see ei tähenda 15 minutit õgimist, vaid u 35 minutit, mille jooksul käisime ära kohvikus(mina ka, kuigi mul olid võileivad olemas, juua polnud, mõtlesin, mis siis ikka, läksin kaasa).  Ja siiiiiiis. oli KEEMIA. Ja millegi pärast oli mind pandud sciences 7 ehk siis, mul on kokku biod, füsa, keemiat 7 tundi. jah, 3 oleks lihtsam variant olnud. Ja ei, see ei ole nii, et 3 on kontsentreeritum ja 7 on puupeadele:D Alguses läksingi koos ühe tüdrukuga sciences 3 klassi. Aga siis ta küsis midagi õpetaja käest, tuli minna teise grupi juurde kõrvalklassi. Läksin sisse "Helloo, I'm Kadri":D Õpetaja küsis kohe, et kas ma räägin inglise keelt. .. Kas ei peaks? No ja siis juurde ka veel, et palju ma prantsuse keelt räägin.. Nagu ikka.. un peu, très très peu. . Jah, see on siiamaani vist üks mu kõige populaarsem vastus. Istusin siis. õpetaja jutustas, tore, et ta veel jutustas, ei pidanud aju nii hullusti vaevama, ja siiski, osad sõnad tundsin ma ära ka, nagu molekul, mool, eksotermiline, ehk siis sellised keemilised sõnad. (no, muidugi sinna juurde veel paljupalju sidesõnu ja lihtsamaid lauseid.. ma midagi siiski ikka mõikan vahel:D).Ja sellest sain ma ka aru, et me peame mingid grupid tegema.. Api, jälle hakkab mingi valimine pihta..Aga kui ülesannete lahendamiseks lahti läks ja gruppe vaja läks, siis õpetaja küsis, et kes oskab inglise keelt. 2 poissi tõusid püsti siis(üks käis kaasas lõunatamas). Õpetaja, et ahah, väga tore, te võite nüüd selle mademoiselle'i juurde minna. Toimus väike ümberistumine, kolmesed lauad, mina istusin keskel. HakkasiME siis ülesandeid lahendama. See tähendas seda, et ega nad ka päris ei osanud kõiki ülesandeid, aga esimene oli pisut lihtsam. Oleks see eesti keeles olnud ja oleks ma kuidagi osanud kõik eelmisel aastal õpitu paari minutiga meelde tuletada, oleks ehk isegi osanud. Niisis, üks poistest üritas mulle kõigest jõust iga sammu juures seletada, mida tegema peab ja miks nii. Eeh, siis, kui ma olin aru saanud ühest tehtest ja ta hakkas järgmist tegema ei saanud ma enam eelmisest aru. Loogiline. See on keemia. Lõpuks, kui ma olin juba jõudnud ajukrampia saada, algas vahetund. Siis kohe geograafia... Saime jälle palju pabereid(neil pole raamatud just populaarsed, koguvad kõik saadu mappide vahele ja pärast ilmselt maksavad). Otsisime mingeid linnasid kaardi peal. Õpetaja rääkis minuga midagi prantsuse keeles. Ma alguses jälle ei tabanud ära, et ta ülse minuga räägib. Ja siis ta rääkis.. varsti juba osad hüüdsid, et "en anglais". Ta ikka ei tahtnud. Lõpuks jättis siis rahule mind. Kui geo läbi sai, siis läksime otse ajaloo tundi(neil ei ole iga tunni vahel vahetundi).  Seal õpetaja tegi kõigepealt sissejuhatuse ja peale seda uuris ka, et mis mu nimi on ja kust ma tulen jne. esimene õpetaja suhteliselt, kes seda nii põhjalikult tegi. Aga lahe õps tundus. Tunni teemaks oli I maalimasõda. Kirjutasime konspekti. Alguses kirjutasin maha, mis pinginaaber, pärast püüdsin kõige tähtsamad sõnad kirja saada. oeh. Ja saigi lõpuks see päev läbi. 

Õhtusöögiks oli kõrvitsa supp ja pizzaaa:) yum. Ja väga huvitav, polegi enne saanud suvikõrvitsaga, aga oli hea küll. Homme on õnneks kolmapäev, mis tähendab, et ainult 4 tundi on. Seal hulgas inglise keel, mida ma suhteliselt ootan. Õpetaja pidi üpris range olema, lubab rääkida ainult inglise või saksa keeles(.. ta vvist oli ka saksa keele õpetaja). Ühesõnaga, niipalju, kui mina olen nende inglise keelest aru saanud, siis väga suuri probleeme mul sellega tulla just ei tohiks.. või...? No vähemalt, kahjuks, siin kohal siis õnneks, prantsuse keeles ma talle vastu midagi nii või teisiti rääkida ei oskaks. Ja eesti keelt vist pole mõtet proovida:D

Jälle külla

Külla, kuhu on oodata terve hostisa siinne suguvõsa. Ehk siiiis. Paljupalju inimesi, kes hakkavad mu nime jälle valesti hääldama. Ma poleks kunagi arvanud, et mul nii keeruline nimi on. No ja jälle tuleneb sellest, et eelmainitud peol üritati mu nime hääldada NII mitu korda, et ma arvan, et mitte kunagi pole keegi nii palju ühe õhtu jooksul seda teinud. Lõpuks siis otsustaski üks, et tema annab alla. Kad või Kate sobib ka. Ja eks mul ka kõrvad juba undasid:D
Ma ei taha teada, mis siis veel koolis saama hakkab:D

Veidike elu

Kui siiamaani olid päevad olnud väga rahulikult. Põhiliselt kodus.. aidand süüa teha, arvutis, niisama pikutand.. vahepeal kellelgi külas käinud.. kus ma ju kaasa väga rääkida ei saa.. jälle kodus.. selline rutiin oli juba tekkimas.
Eile oli järjekordne külaskäik, seekord siis peresõbrad. Hispaaniast olid pärit. Või no, igaljuhul nagu ma aru sain, elasid nad enne Tenerifel :) haah:D, tahaks ka.. Siia tulid nad elama vist u 4 aastat tagasi. Igaljuhul, tore oli ka seal, sai väga head toitu, paellat mereandidega ja appetiserid olid kaa jube head! Austrid koos huvitava salatiga. Yumm. :D Ma peaks veel ära märkima, et seal oli palju koeri. Igas suuruses. Kõige väiksem oli väiksem kui mu kass - ehk siis, see koer oli ikka vääga väike. Ja kuna perepoeg on mu hostvenna sõber, siis sai veidi omavanustega ka tuttavamaks+ ta käib  veel samas koolis, kuhu ma lähen. Pärast läksimegi nende klassi .. ma pakun, et see oli siis suvelõpu pidu või midagi.vKohale jõudes kohe hakkas suur musitamine pihta. Ja siin, tõesti, poisid kaa teevad põsmusi üksteisele. Eestis nagu ei kipu kalli ka tegema :D Igaljuhul tore oli.Väga palju sai jälle tulevaste klassikaaslastega tuttavamaks..Kusjuures, veider oli see, et enamus on poisid. Ma pakun, et 20 inimese peale oli u 4 tüdrukut. Ja no, mina sain pisut prantsuse keelt harjutada, nemad inglise keelt:D Pigem nemad vist siiski inglise keelt, sest enamus ajast ma siiski rääkisin inglise keeles:D Oioi, paha. Hostvend pani käed kõrvadele, kui ta juures oli, kui ma inglise keelt rääkisin:D Aga lihtsalt, jube võimatu on nendega rääkida prantsuse keeles, sest peale selle, et ma seda veel nii hästi ei oska, räägivad nemad mingit pudikeelt. See küll prantsuse keelele ei sarnane mu arust. Ma saan väga hästi, kui mu hostvanemad räägivad.. eks jaa, neile on toonitatud kaa, et rääkige väääga aeglaselt ja selge diktsiooniga. Aga no, ega mul muud üle ei jää, kui loota, et see pudikeel mulle ka külge hakkaks, et ma mõistaks, mis nad räägivad.  Noja, vähemalt see on hea, et õpetajad, nagu ma kuulsin, räägivad üsna aeglaselt:D
Praegu on meil külas jällegi peretuttavad. Varsti hakkab suur barbeque tegemine pihta, niiet peaks ka tsekkima minema:D

Keel

Nii on kuidagi jube keeruline. On selline tunne, nagu oleks ma kolme aastane või midagi. Et on suht suur võimalus, et ma arvan end midagi aru saavat, kui keegi midagi räägib, ütlen oui, oui, aga ise käitun pärast vastupidiselt. Siiski, ma üritan seda ikka vältida, seda ouiouioui'tamist. Kui ikka aru ei saa, siis ütlen. Aga lihtsalt. Kõik räägivad midagi, ma saan aru millest nad räägivad enamvähem.. aga kus see mõte on? Või ongi mõte just see, millele ma pihta saan? Mulle tundub lihtsalt, et ma saan paljudele sõnadele eraldi pihta, aga pointi ei taba. Nagu mingi hall hägune mass.
Oeh küll tahaks juba seda aega, kui see mass muutub värviliseks ja omandab tähenduse.

Väga tabav fb seinal Valloonia YFUkatele - "Keep Calm and Speek French"

Maastricht

Eile käisime hostema ja -õega Maastrichtis šoppamas siis. Kogu sõidu sinna olin ma ikka suht väsinud. Magasin. Aga alguses ma ei saanud üldse pihta, kuidas on võimalik minu kodust jõuda tunni ajaga Hollandisse. Aga näe, tuleb Belgia geograafiat lähemalt uurida. Siis šoppasime seal, sai igasuguseid vajalikke asju osetud, k.a kooliasju - tõend sellest, et need asjad olid vajalikud:D
Kusjuures, see vanalinn näeb seal välja pisut nagu Tallinna vanalinn. Lihtsalt, seal, kui lähed vähegi normaalsesse poodi, mitte Gucci ega Lacoste jne, siis on seal asjad ikka niivõrd normaalse hinnaga.
Varsti hakkasimegi minema h ostvennale rongijaama vastu, kes tuli tagasi Hollandi cousinite juurest. Hakkasime tagasi sõitma. Varsti hakkasid Sylvain ja Estelle tagaismel mingeid tatimänge mängima:D Ehk siis, vahetasime Sylvainiga kohad ja sõit jätkus:D No ja siis jätkus see pisut veel eesistmel. :D jah.
Igaljuhul, tulime siis koju, sõime, hiljem mängisime hostema ja õega mingit hiina teemalist lauamängu. Pidi mingi kurjategija leidma. Aga sealsed nimed olid huvitavad - M. Shar - Ming, jne. ehk siis, kõik nimed tähendasid prantsuse keeles ka midagi. Ja kuigi seal oli prantsuse keelseid tekste ka, mille abil mäng käis, sain ma lõpuks pihta sellele. Jaaiii.
Hommikul, tegelikult küll kell 11, no kelle jaoks hommik, kelle jaoks mitte. Tegelikult oli see siin teine öö, kus ma tõesti hästi magada sain. Uni tuli tõesti ruttu, nagu mingi rammestus. Enne ikka kuulasin oma pool tundi vähemalt mp3e.
 Tõusin üles klaveri ja viiuli mängu peale. Ehk siis hostema klaveril ja hostõde viiulil. Suht lahe mu arust. Aga seda ma ei teadnudki, et hostema nii hästi oskab mängida.. ma ei teadnud, et ta üldse oskab mängida tegelikult:D
Ja ikka veel ei tea, millisesse klassi lähen, niiet pean veel põhjalikult uurima hostvenna eelmise aasta materjale.

Lopuks kohal!

Niisis.Palju asju jai kirjutamata, mis huvitavat veel Eestis toimus. Naiteks FOLK!! Mis oli ikka vaga lahe ja kus nagi paljupalju tuttavaid ja kus oli paljupalju head muusikat ja jutuvestja Jan Blake(Y)! Ja uldsegi sinna kohale saamine oli huvitav - onne oli meil Kardiga palju! Ehk siis umbes nii kapakohilast(tegelikult Koluverest) Viljandisse 3e autoga, kahepeale 9 euriga. Ja siisveel Kadri ja Kardi(sorri kart, ma ei viitsi otsida tappe) lahkumispidu. Igaljuhul tore, et koik olid ja tulid! Ja siis veel toredad suvelopu malestused, Kart haiglas ja paljupalju Euroopa mangimist. Ja siis varsti oligi lennujaam. Koht enam ei valutanud. Mulle tundus, et teised, kes saatma tulid olid rohkem narvis kui mina.Kui ma uksi ootasid pardaleminekut, siis oli koraks pisut kurb.Lennukis uritasin magada.. eriti ei onnestunud, mu taga oli 1 ema lapsega - niiiiiii armas. Lennukit oodates koguaeg kusis, et millal me juba minna voime. Ema utles, e no mine kusi selle tadi kaest seal. Laks ja kusiski, et tadi, millal me juba lennuki peale voime minna? Ja lennukis siis, kui ohkutous oli utles Tadaa! Eestimaa, varsti naeme jalle! Tsauu!   Lihtsalt uli armas. Ema luges lapsele ette ka vahepeal Lotet, ma uritasin ka selle taustal magama jaada, nja ega ei onnestunud.. Kui lennukipealt maha tulin siis sain koigepealt pisut vihma kaela, sest laksime lennuki trepist alla ja siis sisenesime lennujaama. Ma kaotasin eestlased silmist, sattusin pisut segadusse, kust ma kohvrid katte saan, sest seal olid kahes kohas samad sildid. Igaljuhul leidsin varsti oige koha ules. Laksin valja, kohe nagin YFU silti. Laksin teisele poole silti, vastu olid tulnud hostisa ja vend. Hakkasid kohe musitama.. mohh, ma vehkisin lihtsalt peaga kaasa. Siis soitsime koju, vahepeal raakisime ka - hostisa voi vend kusis midagi, ma tegil lolli nao ja hostvend tolkis selle inglise keelde.. Enamasti vastasin inglise keeles. Hostisa ei raagi inglise keelt peaaegu uldse.  Soitsime labi kivist linnade.. pigem kulade. Need toesti olid uleni kivist. Ja minujaoks on siin igal pool maed. Tee laheb koguaeg ules - alla - ules-alla. Joudsime koju, kulas olid hollandlased(vahetusema ode ja ta tutar). Ehk siis pool juttu kais peale prantsuse keele hollandi keeles, sest vahetusema on tegelikult hollandlane ja host vend ja ode raagivad ka hollandi keelt vahepeal hostemaga. Siis naitasid nad elamist ja olemist. Minu toast on metsale, maele suht ilus vaade. Raakisime veel juttu ja laksin magama. Jargmine hommik raakisime hollandlastega juttu, laks vaga ajalooks .. aga oli huvitav. Ja nad said ka Eesti kohta uusi asju teada.Aitasin veits aias, mangisime Sylvainiga kaarte, uritasin ajakirja lugeda :D  tegelt sain pisut aru ka. Vaatasin telektat. Leidsin uhe inglise keelse kanali, selgus, et see ikkagi pole inglise.. Mangisin klaverit( eraldi tuba piljardi :D ja klaveri jaoks) varsti tormasid koik vaatama, oi, sa mangid nii hasti, wowow. (Nja nad peaks nagema Karasevitshit mangimas). Kaisin uhe hollandlasega koertega jalutamas. Oppisin juurde moned uued sonad. enamuses ma tegelt teadin neid aga meelest olid lainud. Jargmine paev kohe hommikul kusis hostvend ule need sonad.. haah, osad on nii imelikud, elusees ei jaa nii ruttu meelde:D.. Kaisime veel Vielsalmis et mund commuuni sisse kirjutada, ega selleks vaja sunnitunnistusi ja igasuguseid asju.. Paberit, mis naitab, et ma pole kurjategija? misasja? Siis oli pikkk lounauinak, jube vasind oli olla. Ohtul tegime barbeque'd. Niiiiiiiiiiiii palju liha. okok, inimesi oli ka palju aga ikkagi:D Ja neil polnud need nagu valmispakendites, ei, lahed lihapoodi ja siis naitad; et seda ja seda..Neljapaeval kaisime linnas, sain uue konekaardi ja muud vajalikku. Siis viisid nad mu YFU Valloonia direktori(voi kuidas teda kutsuda)Philippe' i juurde. Seal ootas juba Brasiilia tudruk, hakkasimegi kohe Liège poole soitma. Joudsime kohale, 1,5 h vaba aega, sest Philipp pidi seal varem kohal olema. Kaisime jalutamas. Peaaegu eksisime ara. Teised hakkasid kohale joudma, varsti oligi tutvustusring.. Prantsuse keeles! ok, tegelikult ei olnudki nii raske.Mangisime palju. Toad olid 5le, ma olin uhes toas uhe rumeenlase, kahe sakslase ja uhe soomlasega. Jargmine paev olid igasugused loengud ja paljupalju mange. Ohtul kaisime linnas soomas, ja mitte belgia vaid itaalia toitu:Dpasta ja pitsa. 3. paev oli orienteerumismang koos kusimustega Belgia kohta. Jai, minu voistkond oli esimene.. auhinda me ei saanudki:(. Ohtul oli veel Quiz  ehk siis malumang? vms Belgia kohta, see oli paris lahe, pragu peaks eestis vist telekast jooksma ''rahaauk''? Igaljuhul see mang oli sama pohimottega, raha asemel olid ainult kommid. Lot's of candyyys! Viimane paev oli veel loeng ja siiiiiis. Talent show:S Ja koik hostvanemad olid kaa seal.. jhah, ei tegelikult oli see loppkokkuvottes paris naljakas, aga ega me seda osa laagrist vaga ei oodanud:D Mina ja Cristina(rumeeniast) lugesime oppisime pahe molemad pool Verlaini luuletusest.  Siis laksime mingisse imelikku baari, ming vaga underground; igalpool imelikud kujud ja pildid. Istusime seal kuni hostvanematega oli raagitud, laksime tagasi, paljupaljupalju kallisid, kahju oli ara minna. Laksime kodust labi ja kohe peale seda hostisa ema juurde. Seal oli veel hostisa ode koos oma vaikse lapsega, kes oli uliarmas. Toppis oma kupsist mikrolaine ahju, tahtis, et see soojaks laheks.. Ta ei pand tahele, kui hostisa vottis kupsise sealt ara, oli jube ullatunud, kui seda enam seal polnud.. Hakkasime minema, pidime Estelle viima sobra juurde, vanaema siis, et alles ma hakkasin vahetusopilasega tuttavaks saama ja juba te lahete ara. Jean-Pierre laks siis 1i Estell'i viima, mina ja hostema jaime seniks vanaema juurde. Ja siis nad raakisid juttu hostisa oega. Ja raakisid ja raakisid ja raakisid. Nii kiiresti; nii kiiresti, et ma sain heal juhul moned sonad aru. Uhesonaga oli tore tuttavaks saada. Siis laksime, naitasid veel hostisa vena maja, suht meie naaber. Kutsus sisse, ega mul midagi muud teha ei olnud laksin kaasa. Ja siis pakuti juua, mina  tahtsin mahla, mul oli nagunii koht nii tuhi. Onneks tulid kropsud ka lauapeale. Ja siiis. nad raakisid ja raakisid. Ja siis veel raakisid Ja mina ikka mittemidagi aru ei saanud. Lobustasin ennast kropsude soomisega, parast vaatasin lastega simpsoneid. Prantsuse keeles.. Tulime koju, soime laksin magama, hommikul kaisime Commuuni varges veel ara, andsime veel moned paberid, nuud on ainult pilti vaja veel. Kaisime Vielsalmi muuseumis, paris huvitav oli isegi, kuigi ma jutustatud legendidest aru ei saanud. Igaljuhul on Macrell siin mingi sumbol, mingi punase naoga noid, kes on igalpool. Suht creepy naeb valja. Igaljuhul, siia ma nuud olengi oma kirjutamisega valja joudnud. Just soin ara kommid, mis voitsime Belgia Quiziga. Klaviatuur on imelik, prantsuse oma, koik tahed on valedes kohtades.
Muidu on siin olemine tore, hakkan juba tasapisi prantsuse keelest rohkem aru saama, puuan ennast valjendada ka prantsuse keeles, enne laagrit vastasin enamasti ikka inglise keeles. Toit on suhteliselt sama, lis nad siin soovad. Coca ja sprite pudelid kohlikes poodides on eriti imelikud. No ja nas ostavad korraga jube palju toitu. Hostema oli suht ullatunud, kui ma utlesin, et mulle meeldib apelsinimahl. Ja see on ikka veel harjutamtu, et nad kaivad jalanoudega toas. Ma enamasti sokkides voi sussides, siis kui kuskile minek on torman ruttu enda tuppa, et jalanoud votta :D.   Homme voi ulehomme lahme Mastrichti shoppama, sest hostvend tuleb Hollandist tagasi, me laheme talle vastu.
Ja seda ei tea veel, kas ma lahen 6. voi 5. klassi.(viimane voi eelviimane). Ma praegu ei viitsi eriti kirjavigu parandada ja loodan, et ehk ei hairi, et kogu jutt on tapitahtedeta :D

Raba

Ehk siis kõigepealt tuleks alustada sellest, kuidas lapsepõlv läbi sai. Kõlab päris kummaliselt küll. Tegelikult oli asi siiski selles, et Harry Potteri viimane osa on nüüd nähtud. Mitte et ma oleksin Potteri fänn(isegi raamatuid ei ole läbi lugenud, mõne arust pole see just väga viisakas.. ja no eks igal asjal omad põhjused), aga lihtsalt, mõned osad on ikka pääris mitmeid kordi läbi vaadatud. Ja põhimõtteliselt suurema osa käidud kooliajast on koguaeg mõni Harry Potteri osa valmimisel olnud, kogu aeg on teada, et midagi on tulemas. No vot, aga nii ta siis läbi saigi, uus põlvkond läks Hogwartsisse. Ja nii meie siis kohe peale filmi lõppu joooooooksime välja, üritasime Risti bussipeale jõuda. Ja kuna meil oli aega bussijaama jõudmiseks ainult 15 minutit, siis kõige parem idee oli sel hetkel Tallink takso.:D Jahh, taksojuht oli päris huvitav, rääkis meile huvitavatest loomanägudega inimestest. Ega ma selgusele jõudnudki, et mis nägu ta ise oli. Aga bussipeale me jõudsime ja Ristile suundusime. Mina küll jah, :D lapsepõlv sai läbi, täiskasvanu piletiga.. tegelik põhjus oli siiski selles, et ma pole siiamaani leidnud üles oma õpilaspiletit. Sõit möödus väga lõbusalt, vähemalt mõnele, minu jalad olis saabudes igasuguseid huvitavaid mõtteterasid täis joonistatud. Õhtul mängisime Aliast, ehk siis mina, Klaarika, Kärt, Pearu Reimo. 2 korda mängisime ja 2 korda võitis see võistkond, kus mina olin :P:D:D Jaja, ma olen geenius. Või siis ka mitte mõnikord.:D Aga järgmine päev siis startisime raba poole.. Seljakotid selga taratamptamptampttamptaa.. vastu tuleb karusid. Ainult meie tee küll nii kiirelt ei alanud. Alates siis sellest, et alguses, kui me metsa äärde jõudsime hakkas vihma sadama. Toretore. Siis passisime autos. Arutlesime, (arutelu, kus siis mina ja Klaarika teadsime kindlasti kõige rohkem kaasa rääkida.. :D)Ja nii me siis olime seal u tund aega kuni otsustasime sõita pisut tagasi. Nii me siis avastasime, et me olime tund aega passinud vales kohas. Aga samas, vahet pole ka, ega vihmaga nagu nii poleks tore olnud seal matkata, õigesse kohta jõudes jäi vihm ka järgi ja päike tuli välja. Nagu tellitud.
Vaated olid küll väga ilusad rabas, lihtsalt, ümberringi on ainult mets ja raba. Alguses rikkus seda vaadet ainult mingi telefoni mast, aga pärast pold sedagi. Tore on teada, et Eestis on ka selliseid kohti. Kui esimese raba tornini(mis ei olnud kõige suuremate mugavustega) jõudsime avastasime, et peamegi sinna ööbima jääma, sest raba tee oli remondis ja seetõttu ka ülejäänud kaks rabatorni(suuremate mugavustega) olid suletud. Seadsime ennast siis sisse seal, panime grilli valmis(selleks läks enne oma mitukmmend katsetust), et saaks sööma hakata. Pärast käisime pooliku koosseisuga ujumas - vesi oli küll soe, aga palju seal sees veheldues tulid alumised kihid pinnale, mis ei olnud just liiga soojad. Hiljem ronisime magamiskottidega torni kõige ülemisele korrusele, kus oli ikka ulme vaade. Seal mängisime jällegi aliast. Põhimõtteliselt vahepausidega niikaua, kuni magama läksime, aga ei jäänud,  kuna me otsustasime, et all telgis oleks ikkagi väga kitsas. Ja lisaks, mõtle, kui sa teed öösel mingi krabina peale telgi ukse lahti ja mingi kits vahib sulle vastu. Ja metsas on karud ka ikkagi. Nii me siis jäime kõige ülemisele korrusele magama. Vihmakaitseks panime pea kohale telgi välimise kile. Täitsa nagu luksushotell. Ainult, peab ära ütlema, et kui oleks võimalik, siis sääski ma enam hea meelega ei söödaks pluss igaühel oli ruumi umbes täpselt 35 cm. Pluss õhku polnud ka, mida hingata. Võib-olla oli ainult minul selline probleem, aga mulle tundus küll, et Kärt hingas kõik mu õhu ära.
Tegelikult jäime me lõpuks ikkagi magama ka. Umbes siis, kui päike tõusma hakkas. Järgmine päev käisime veel ujumas, mina ja Klaarika leidsime isegi koha päevitamiseks:D Siis sõime ja hakkasime minema. Aga kuna meil oli juua 5 peale umbes pool liitrit, siis oli tagasitee pisut vaevalisem, kui tulles. Ja nii, pisut enne auto juurde jõudmist, kohe kui vett nägimi siis jooksime. Nagu oleks tulnud üksikult saaarelt, kus polnud vett.
Kokkuvõtteks võib veel öelda, et ühtegi kitse ega karu me ei kohanud. Aga jällegi oli huvitav sellises kohas ööbida, isegi, et koos sääskededa, ja kuigi ruumi oli ikka väga vähe. Vähemalt nüüd saab aru sellest, et kui sul on ikka 1 meeter lai voodi oled sa õnnega koos.

ELO

Ehk siis eelorientatsioon. Peab ikagi ära tutvustama täispka nime, sest yfuvälised inimesed enamasti ei saa aru sellest ilma lahti seletamata.
Kuigi kõigil selle aasta yfukatel on juba eeposed bloggerisse valmis kirjutatud sellest, siis mõtlesin, et peaks ka ikkagi selle pisikese .. ülitähtsa, ülelaheda, ülinaljaka laagri kohta üht teist kirja panema.
Ehk siis, kui Stinaga jõudsime kohale, siis oli esialgu ehk pisut hirmutav - nii palju inimesi, nii palju võõraid nägusid, mis toimuma hakkab..:D Nagu esimene päev uues koolis. Aga nii, kui jõudsime oma tubadesse siis oli kohe tunne nagu kodus. Kõik on sõbrad. Sest tõesti kõik, nii endised kui praegused võpid on väga toredad inimesed. Kõik on avatud.
Natuke aega saime ringi vaadata, kui juba algaski esimene infotund, varsti söömine(.. mul on järjekord võib-olla küll pisut segamini)ja siis kohe sinna otsa tutvumismängud:D:D:Dkõige parem märksõna selle kohta oleks ehk "Tallinnas peab sellise asja eest maksma, aga YFU's on see hinna sees " :D
Teisel päeval oli ka palju infotunde, jah, sai ikka päris kasulikku infot ka, mitte ainult seda, mida juba 5 korda kuuldud on. Jälle toredaid mänge igasuguseid.. Big fat poney, Baby shark, Hey, my name is Joe. Sellised asjad jäävad ikka päris mõnusalt kummitama..:D isegi praegu, kui ELOst on juba u nädal aega möödas:D Viimasest laulukesest(või milleks iganes võib sellised asju nimetada..:D) on Klaarika isegi oma versiooni jõudnud teha" Hey Joe, my name is Joe"
Nii, teema kaldub pisut kõrvale:D Hommikused äratused olid ka päris korralikud, võimlesime ja vehkisime endal naha märjaks.. kui palju huvitavaid liigutusi:D
...Ja esimese päeva lõpp oli ka väga tore, läks väga isamaaliseks kätte ära. Siiski, yfu'l on koorijuhti vaja, kes meie kõrgeid noote pisut täpsemaks suunaks:DAga meie laulupidu oli väga tore! Järgmine päev oli Mesipuu ettekandmine ka. ELO lõpetamine. Nii õige asi enne vahetusaastat lihtsalt. Nii palju uusi tuttavaid, kes peagi elavad sama asja läbi, mis mina.

Laulupidu

Hästi palju laineid. Kohe väga palju. Nii palju, et õhtul, peale laulupeo lõppu, ei saanud normaalselt magama jääda, igal pool olid lained:D Ja siis veel plaksutamine kahel pool, nagu rongkäigus. Ja sinna otsa veel kummitavad kõik nii ilusad laulud korraga ja läbisegi. Oleks tahtnud vähemalt kella neljani mõelda. Aga lihtsalt tuli uni endale peale suruda. Nii vastutahtmist pole ma kunagi veel tegelikult vist magama läinud. Nii mõeldamatult vale asi sel hetkel. Niiviisi on küll väga meeldiv kella 6ks hommikul tööle minna. Üldse ei olnud aega ennast välja elada. Sest laulupeol sai nagu välja tuleb vist sisse elatud. Tõesti, lihtsalt nii palju positiivsust, nii palju päikest.
Üheslaulmine, üheshingamine on lihtsalt suur elamus. Ja tuleb küll väike patrioodi tunne peale. Aga samas on endal nii kohutavalt hea olla, ja nii õige. Peale rokikoori, kui algasid ühendkooride laulud(mis ajaks oli juba hääl lihtsalt ära lauldud, karjutud).. Mis sest, et ruumi liigutada ei ole. siis võib mõista, et mis maa see on selline..Häälepaeltel oli ka vist patrioodi tunne, sest kuidagimoodi said nad hakkama. Nii võimas lihtsalt. Ja esitus Siiri Sisaskiga oli lihtsalt väga .. sel hetkel tõesti õige. Ja mesipuu, nii ilus. Ning kõik need dirigendid, lihtsalt suurepärased!  Nemad on ju ikkagi need, kes seda kõike tegelikult edasi aitavad anda. Selline tunne, nagu oleks kõigiga sõbraks saand. Ka rahvas oli väga.. kontaktis, kui nii võib öelda. Kuidas saab anda lainet tagasi laulukaare poole, kui see vahemaa äärest äärde oli nii suur. Ja ega igal pool vist ei juhtu, et esitajad aplodeerivad publikule.
Ma olen lihtsalt nii õnnelik, et laulupidu oli just enne minu vahetusaastale minekut. Mis sest, et päike vahepeal põletas, õigupoolest, võib öelda, et ma tean, mida tunneb jäätis kõrbes. Aga väike uinak lauluväljakul oli siiski väga kosutav. Olla kõige selle ilusa muusika sees. Ja kui laval olles rändas ka mõni tuuleiil laulukkaare alla, oli võrreldamatult hea tunne.

Positiivsed noodid on need, mis jäävad sellest laulupeost kajama. Minu päralt on terve ilm. Minu oma on üks ainus maa. .. Seda tunda ja tajuda.

Pea liiva all

Jah, igati õige on toetada puudust tundvaid lapsi, lastekodusid, paljulapselisi peresid. Ega ma ei tahagi kelleltki raha ära võtta. Kui niipidi asja vaadata, siis on see täiesti arusaadav. Vahetusõpilaste, spordi toetamine ei sobi selle kõrvale tõesti. Aga tegelikult tuleb see ju ringiga siiski tagasi, vahetusõpilane näeb, mis pidi elu mujal maailmas käib, näeb oma ninaesisest kaugemale. Oma vahetusaastal on see ka minul ju plaanis. Aga enne on vaja kuskilt saada seda, mille eest minna vahetusaastale.
Kuidas see oligi? 1%-le maailma rahvastikust omab 40 % planeedi rikkusest? Ma ei tea, kas see nüüd õige oli aga kas pole mitte võrdne?
Siinkohal tekivad igasugused ideed, nagu näiteks, et võiks hästi rikkas olla ja küll siis annetaks? Ei, see on pigem nagu lasteaias liivakastis istuva ning maailma asjade peale mõtleva lapse mõttekäik.
Praegu on küll tunne, et tahaks olla kuskil üksikul saarel - kõigest on suva - ja pistan siis pea linnu kombel liiva alla, nii suva lihtsalt. Kuigi, selle viimase jaoks pole üksikule saarele vaja ronida, ega sealt liiva alt nagunii midagi aru ei saa. Ja lennu piletid ka maksavad.. Kui sellistesse kohtadesse üldse midagi inimkäega tehtut sõidab. Ja kui sõidab, siis tuleb kohe peale lennukist väljumist kindlasti mõni Coca-Cola reklaam.. - ma ju ütlesin, et ei sõida. Sinna saab ainult nii, kui silmad kinni panna.
Ahh.. moneymoneymoney is so funny.
Liiga palju mõtlemist ei tee ilmselgelt head.. kui vaadata, mida ma siin kokku olen juranud. Parem pistan pea hoopis arvutisse ja otsin mõne lootustäratava telefoni numbri.

St. Petersburg

Põhiline, mis esimesest päevast meeles on:  Lenini väljak, politseiakadeemia:D:D:D, edasi-tagasi, fresh..Ja teised päevad nägid välja umbes nii: üsna palju asju , mille vaatamiseks ja millest arusaamiseks oleks vaja võtta vähemalt kuu. Siis veel peatumine Imedemaal, heausklike puude juures(kasvavad salapärastes metsades). Värske liha vaatamine. Jalgade suretamine, kohe niivõrd, et oleks hea tasakaal olnud, oleks kasutanud jalgade asemel käsi..Mis meil inimestel(jah, ma pean ka ennast veel inimeseks, olenemata järgnevast) küll arus oli, kui otsustasime hakata kahe jalaga kõndima. Õigusõigus, käed vabad. Aga see hetk seal oleks küll vahetust teinud. Hommikusöök. Suuur, uhke, niii isuäratav.. ükskõik, mis muul ajal, kui hommikud. Minu hommikune menüü oli üks sai, üks juustu- ja üks vorstiviil. Ja veel üks klaas mahla. Seejärel x asendid bussis. Väsimus, väsimusest üle saamine. Kunstiväärtustega tutvumine. Park. Silla lahtitegemise vaatamine, sealjuures vale koha vaatamine. Paljupalju jalutamist jällegi. Ja lõpuks.. pantomiim - Rastrelli, Jason Mrazi prillid, Andromeda udukogu jnejne.. Peale seda veel aknalaud, kanepite söötmine, merineitsid, smurfid, veesõda, pisut kallistamist, Ilus Hommik, väike smurfide kokkutulek..piir, veel üks piir,  Tallinn - lähme ehk tuldud teed tagasi?:)

Aga tõesti tore reis oli, sest nii suures koguses ma neid inimesi, kes reisil enam ei näe. Giid oli ka väga huvitav, peab ära märkima veel :D Ja ikka uskumatult vinge reis oli!

Algus-lõpp

Ehk siis kokkuvõttes keskpnkt? 1. Eksamid tehtud, muusikakool läbi. Aga seda maja jään ma küll väga igatsema. Ei tea, mis mul küll arus oli, kui ma arvasin muusikakooli esimese klassi lõpus, et nüüd klaverist ja muusikakoolist üldse aitab. Nüüd on aga kõik õpetajad nii kalliks seal saanud ja teised kaasteelised..:) Lemmikvärvide ja heliloojate välja nuhkimises, peab tõdema, oleme me osavad.
2. koolieksamid tehtud, kohe kool läbi. Aga suvi algab. Parem tunne on küll, kui koguaeg jooksma ei pea, aga samas, sellises liikumises tajub rohkem, kui palju õn võimalik vähese ajaga ära teha. Ja mis ma teen siis, kui aega palju? Laiskus ronib kontidesse.. Vist peaks proovima rehepapi meetodit, ronima puuotsa, kui laiskus vähem tunda annab, siis kui laiskus ära eksind alla tulema. Mine tea, äkki töötabki:D
Aaga peaasi, et sponsoriotsimise kondid oleksid kindlalt tööhoos. Sest, nii, arvutame nüüd päevi.. 80 päeva pärast hakkan ma startima Belgia poole:) Huhuu:D tahaks juba.

Aga enne seda tuleb veel 10. klass ära lõpetada. (.. et siis minna Belgiasse 6. klassi - kõlab huvitavalt).

Vahetuspere

Jeiiiii!!:D:D Täna sain teada, kes mu vahetuspere on . Elama hakkan Liege lähedal. Peres isa Jean-Pierre, ema Jacqueline, vend Sylvain(16), õde Estelle(11). Perel on koer ka. Thathathaa.
Vahetusaasta tundub juba lähemal.
Ahjaa. Sponsoritega läheb tasapisi, kuigi otsest "jaa"d pole veel saanud.

Aga juhuks, kui mõni sponsoreerimisest huvitatu, või keegi, kes hetkeseisuga ei tea, kuhu oma raha panna, peaks sattuma minu blogisse, siis on toetus oodatud YFU arvelduskonto arvele:
Swedbank a/k 221001141378
Selgitus: Kadri Oviir


Siiski, inimese meel võib muutuda päris pisikestest asjadest. Minul siis täna sinna üles poole.
  

Aeg läheb

Ja mina peaksin minema ruttu koos ajaga. Tuleb pisut kiiremaid liigutusi teha.
Järgmine aasta olen ma samal ajal Belgias(prantsuse keelses). Seda siis, kui kõik ikka plaanipäraselt läheb. Nii vara alustasin ma oma vahetusaasta blogiga seepärast, et ikka kõigile teada oleks, kus toimub ja mis toimub. Praegu otsin sponoreid oma ettevõtmisele, sest ega see aasta just vähe maksma ei lähe. Aga kindlasti tasub see aasta kõik tehtud töö ja vaeva ära. Ehk siis, kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes teab kedagi, kes teab mõnda firmalt, kes oleks nõus sellisesse ettevõtmisse oma panuse andma, on kõik ideed väga-väga oodatud!

Praegu aga, päike paistab - tulem minna välja ja häid mõtteid koguda:)