Walibi

Sinna saamine oli üldse omaette teema. Kuidas, kellega, mis kell, kuidas tagasi, jne.. Lõpuks siis sai viimasel hetkel selgeks, et lähen Valerie(Aurstia) juurde ööseks. Aga et alustada õigesti sinna minekut, tuleb alustada üldse koolipäevast.

Nimelt, reedene tunniplaan näeb üldiselt välja nii :  Kehaline

                                                                           Kehaline

                                                                           Inglise keel

                                                                           Õppimistund

                                                                           Saksa keel

                                                                           Saksa keel

                                                                           Õppimistund

                                                                           Õppimistund

Aga kuna inka õps(ühtlasi ka saksa õps) on haige, siis muutusid ka need tunnid õppimistundideks. Kas pole mitte normaalne. Lähen kooli kehalise ja KUUE õppimis tunni pärast. six heures des études..

Niisis, ja kuna ma pidin otse koolist minema rongipeale, raudteejaama, kus ma mitte kunagi polnud käinud.. võib-olla ka üksi, jala. . Igaljuhul, pidin ma kõik ööbimisasjad, mis Liège'is vaja läks kaasa võtma.+ siis veel kehalise asjad, + siis veel koolikott.. Kaamel. 

Tuli siiski välja, et mul ei ole 6 vaid viis tundi õppimist, sest 1 läks spagettide valmistamiseks, tegelikult siis, minu ülesanne oli karpe kinni toppida. Ahjaa, ja milleks me peame seda tööd üldse tegema? See on nii, et lõpetajatel(rhetos) on lõpureis Itaaliasse. Ja nii nad siis korjavad raha selleks. Esmaspäeval itaalia võileivad, reedel spagetid.. või pigem siiski makaronid. Igaljuhul, eelmine reede proovisin ise ka siis järgi, täitsa head 

on :)

Niisis, õnneks jõudsin hostvanemad Maastrichtist õigel ajal tagasi, niiet nad tulid meile kooli vastu, viisid mind rongi peale.Ja ühtlasi, sain ma ära anda kõik kooliasjad, mida Liège'is ilmselgelt vaja ei läinud. Ja tegelikult, viisid nad mind bussi peale, sest poole tee peal nad otsustasid, et nii on lihtsam, kui nad viivad mu Trois-Pontsi, mul vähem sebimist(muidu oleks marsruut välja näinud selline, et rongiga Vielsalm - Trois-Ponts, sealt bussiga kuni Rivage'ini ja sealt jälle ümberistumine rongipeale, ja rongiga kuni Liège'ini). Kuna aga ma sain Trois-Pontsi, siis läksin otse bussi peale. Enne bussi minekut täitsin veel ära oma Go Pass'i, ehk siis, kingitus YFU'lt(ilmselt siiski eelnevalt meie kinni makstud), saame reisida 10 korda selle piletiga, ütleme nii, et 10 reisi siis - pole oluline, mitu korda ümber istuma peab. 

Nii, nüüd on ülevaade piletist ka. Aga, kuna ma läksin otse bussipeale, siis bussijuht piletit ei kontrollinudki, niiet üks rida sai raisatud põhimõtteliselt ilmaasjata.. :( Ma tegelikult täpselt ei saanudki aru, miks ta ei kontrollinud, ütles midagi, et ah, reede pärastlõuna.. ok.
Pisut närvis olin ikka ümberistumise pärast Rivage'is. Aga kui inimesed rongist bussi tulid, avastasin, et nende seas on Aurélie, üks klassiõde. Ehk siis, mul oli giid sellesks reisiks olemas :) Ja tema läks ka Liége'i.
Liège'i rongijaamas tuli mulle Valerie vastu oma hostvennaga, sõitsime siis tema koju. Esimeseks üllatuseks oli, et oi, teil on koer. Valerie hostvend ütles, (oma inglise keeles.. koomiline kuulata sellist keelt:D) et no, that's not just a dog, that's a big dog. Jahjah, ok, vist on ja päris suur. Läksin aeda sisse. See koer tundus siis juba päris hobune. Tõesti, ma arvan, et ta esivanemad olid vähemalt ponid. . Lähemal vaatlemisel selgus, et vvist on tegu ikkagi koeraga. Õhtul otsustasime veel kinno minna. Vaatasime "Friends with benefits" ehk siis prantsuse keeles " Sex entre amis". Ja loomulikult, ega prantsuse keelses riigis polegi loota, et neil on subtiitrid all ja jutt inglise keeles. Muidugi on kõik peale loetud. Aga noh, pihta nagu enam vähem saime sellele asjale. Ja päris hea film oli, soovitan. Ahja, kinos saime "tuttavaks" ka inimestega, kes istusid kinos meie taga. Üks küsis midagi ja siis kohe oli õnnelik, ohh, ma rääkisin praegu just inglastega. No ja siis me hakkasime rääkima, et mina olen Eestist ja Valerie on Austriast ja Maria Ecuadorist, niiet päris ei ole siiski inglased. Siis oli wow, et nad teadsid kus ned riigid isegi asuvad, ja üks teadis Ecuadori pealinna ka. Aga varsti nad enam ei olnud nii lahedad, hakkasid närvidele käima. Ja filmi ajal varastasid meie popkorni, nagu väga loomulikult..
Kuna me õhtul veel jutustasime, siis magama saime me kell 1.45. Ja äratus oli hiljemalt kell 6, sest kell 7 läks rong  Walibi poole ja Valerie kodust rongijaama autoga on u 25 minti rahulikult. Saime rongipeale, siis oli suht unekas.. Varsti ümberistumine Leuvenis, kus meil oli aega 40 minutit järgmise rongini.. Läksime siis linna avastama.

                                                      Nägime kauguses päris ilusaid ehitisi.

                                                    Ja huvitavatest "inimestest" kõndisime mööda.

                                           Muidu oleks pilt nagu ilusam, ehitus rikub kõik ära..

Kuna meil olid kõhud päris tühjad ja pisut unekas ka peal veel, siis ostsime lahtiolevast kohvikust kohvi ja croissanti. Oii, küll oli hea :)
Siis läksimegi tagasi jaama, et minna järgmise rongi peale. Kell 9.15 olime jaamas, niiet jõudsime ilusti kella 9.30ks kokku saamis kohta. Tegelikult jäi aega isegi üle.

      Sinna me ei jõudnudki, liiga palju rahvast oli sabas ja meil ei olnud nii palju aega, pidime rongile jõudma.

                                                                        Barbe à Papa

                                           Vaaterattal

Seal käisime ka, mees, kes kontrollis, et kõik lukud oleks kinni kiikudel vaatas meid ikka õige imelikult..

Walibis oli tore. Põhiliselt tšillisime Valeriega kahekesi, Maria läks teiste hispaania tüdrukutega(Lõuna - Ameerika oleks vist korrektsem). Mina kartsin vähem osasid atraktsioone, kui eelmised korrad lõbustusparkides. Ei tea, mis asjaoludel.
Kui ära tulime, siis mõtlesime, et ehk Sandu(Moldova) ja Robert(Soome) tahavad ka meiega tulla, elavad ka Liège'is. Nad nagu ei suutnud alguses kuidagi otsustada. Pärast otsustasid, et ikkagi tulevad. Jooksid siis. Nii, et viimasel sekundil jõudsin ka rongi:D
Aga rongisõit oli päris lõbus. Leuvenis ümberistumisel oli jälle aega. Käisime jalutamas. Valerie ostis endale süüa. Mees sai aru, et Valerie räägib saksa keelt, siis rääkis vastu talle ka saksa keelt. Ja pärast andis veel šokolaadi talle. Kui Valerie oma toidu kätte sai, siis see müüja ütles, et ootot, mademoiselle, vous aussi(teie ka), ja andis mulle ka šokolaadi. Poisid jäid ilma, hahah. :D
Jõudsime siis Liège, pidime helistama Valerie vanematele, et nad mu magamisasjade koti rongijaama tooks, minu rong kodupoole läks u poole tunni pärast. Siis läks mul kõht tühjaks, läksin ostsin endale pita. Tulin tagasi jaama juurde, teised vaatavad mulle otsa : Kadri, meil on problem. Ehk siis, ilmselgelt olime me Valerie vanematele helistanud liiga hilja. Nad oleks jõudnud u 40 minuti pärast ja siis läks rong juba 20 minuti pärast. Aga nad ütlesid, et pole hullu, me ootame sinuga järgmise rongini. Aga see läks kell 23.45 ja ma olin juba hostemale öelnud, et jah, am olen Trois-Pontsis kell 8. Niisiis otsustasin ma, et lähen ikkagi rongi peale, kott jääb Valerie juurde ja järgmine nv lähen uuesti Liège'i, tsillime seal ja ühtlasi saan ka oma koti tagasi.
Ahha, tagasi tulles rongiga, Valerie näitas mulle just, et mis väravast minna, ja rong oligi juba ees. Vaatasin, et kõik uksed juba kinni, aint esimene uks lahti. Küsisin siis kontrolörilt uke peal, et kas see rong läheb Rivage'i. Ütles, et eieiei, ja, ei, te ei saa sellega tulla. Küsisin siis, et kas te räägite inglise keelt, et does it goes to Rivage? Nono, you can't come with it. Eeeh, midaa. Ja siis sõitis rong minema. Helistasin Valeriele, tegin paanikat, nägin jaamakorraldajaid, küsisin, mis toimub, ütlesid, et see rong seal läheb Rivage'i. Selleks ajak, kui Valerie uuesti kohale jõudis oli probleem juba lahendatud. Rong oli suunaga Brüssel, nagu ma aru sain, see teine, mis minema sõitis oli üldse vale..:D
Nii siis see kogu rändamine lõppeski. Trois-Pontsis oli hostisa juba vastas. Ta ei pannud tähelegi, et mul ühte kotti ei ole:D
Koju jõudes avastasin, et olin paki Eestist kätte saanud. Mmm palju Kalevi kommi :):) Muidugi ka soojemaid asju talveks, nagu näiteks mantel:D
Aga muidu peab ütlema, et oli sisukas nädalavahetus.