Nii on kuidagi jube keeruline. On selline tunne, nagu oleks ma kolme aastane või midagi. Et on suht suur võimalus, et ma arvan end midagi aru saavat, kui keegi midagi räägib, ütlen oui, oui, aga ise käitun pärast vastupidiselt. Siiski, ma üritan seda ikka vältida, seda ouiouioui'tamist. Kui ikka aru ei saa, siis ütlen. Aga lihtsalt. Kõik räägivad midagi, ma saan aru millest nad räägivad enamvähem.. aga kus see mõte on? Või ongi mõte just see, millele ma pihta saan? Mulle tundub lihtsalt, et ma saan paljudele sõnadele eraldi pihta, aga pointi ei taba. Nagu mingi hall hägune mass.
Oeh küll tahaks juba seda aega, kui see mass muutub värviliseks ja omandab tähenduse.
Väga tabav fb seinal Valloonia YFUkatele - "Keep Calm and Speek French"
No comments:
Post a Comment