St. Nicolas

Räägime siis tarka juttu ka pisut. Nimelt -
          Püha Nikolaus on 4. sajandil Väike-Aasias elanud ja 342 surnud kristlik pühak, Myra piiskop.

Ajaloolisi andmeid selle pühaku elu kohta säilinud pole, seetõttu roomakatoliku kirikus tema päeva enam ei tähistata.Ortodoksi ehk õigeusu kirikus on Püha Nikolaus Kristuse ning neitsi Maarja järel Venemaa armastatuim pühak ja patroon. On väidetud, et pole linna, kus ei leidu temale pühendatudkirikut ega kloostrit.Ta oli suur heategija: neitsite, meremeeste, vangide, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, kes jagas neile kingitusi jõuluajal.Kaks korda aastas, 6. detsembril ja 9. mail tähistatakse Püha Nikolause mälestuspäeva, nigulapäeva.Eestis on Püha Nikolausile pühendatud Viru-Nigula ja Lääne-Nigula kirik, samuti on talle pühitsetud kirikuid Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Põltsamaal ja Kirblas.Püha Nikolause isik ja legendid on osaliselt olnud eeskujuks jõuluvana tegelaskuju tekkimisele (ingliskeelsetes maades Santa Claus, mis tuleneb Saint Nicolaus'est). 

Tarka juttu ka siis natuke mu blogisse. Ja ühtlasi lihtsustasin teie elu, kes blogi loevad. Aitäh Vikipeedia. 

Niisiis, ka minu koolis, ilmselt vist kõikides koolides siin tähistatakse St. Nicolase päeva. Välja näeb see nii, et lõuna vahetunnil on kõik 5ndikud(Eesti mõistes 11ndikud) riietunud mingi teema järgi. See aasta nägi see välja üsna loomalik, kuid võis nähe ka mintmeid Sumermane ja Superwomaneid. Käes on neild värvitopsid ja tegevuseks õpilaste taga ajamine, kokku mäkerdamine värviga. Eriti väikeste, viimaseid klassi tavaliselt niipalju ei kiusata, ma ei teagi miks, et on tähtsamad või midagi:D  Samas, mõned meie klassist nägid peale vahetundi üsna rohelised välja. Ja ma ei tea, kas kõikidel klassidel, aga meie klassil oli küll kooli kaasa võetud palju asju, millega müra tekitada - kõik võimalikud pasunad ja tuutud ja kõristid ja mis kõik veel. 

Peale suurt värvimist esitas 5. klass etenduse. Teemaks oli lennuõnnetus Bahama saartel. Sisenedes saali saime stjuuardessidelt lennupiletid ja puha. Etendus, koosnes sketšidest, lauludest, tantsudest. Oli päris naljakas, efekte - heli ja valgus, oli palju, päris hästi oli lavastatud. Ettevalmistus oli igatahes korralik olnud. 

Ja peale seda mindi kõik kohta nimega "Bowling", kus oli nö afterparty, ka õpetajad olid kohal:D

 

Prantsusmaa jätkub

Jargmine hommik äratus, hommikusöök, asjad autosse.. Surusime nii kuis jaksasime, ikkagi tuli kõigil arvutid jalge ette panna. Kuigi minu arust oleks ka vähemate arvutitega hakkama saanud. Aga hostema arvas, et mul igav, kui hostõde, vend on õhtul arvutites ja mul pole. Sai siis kaasa võetud. Kohati tundis küll, et me läheme sinna elama, sest kaasa olid võetud kõik magamisasjad, söögi asjad, jalanõud igaks juhuks, riided igaks ilmaks. Niisiis, u 6 tundi sõitu võis alata.
Väikeste vahepeatustega jõudsime kohale. Kohe avastasime pinksilaua, kus sai natuke mängitud. Hostvennale kaotasin, hostõde võitsin. Varsti oli õhtusöök. Ülimõnus paella, krevetivardad, guacamole, veel mitu erinevat ülihead salatit. Tõeliselt hea toit. Noh, muidugi, mina lauas nautisingi peamiselt toitu, keelest just väga aru ei saand- rääkisid peamiselt hollandi keeles. Noja vahepeal tõlkisid prantsuse keelde, mis minuarust näitab ikka päris korralikku edasiminekut.

Järgmine päev käisime jalutamas pargis-metsas. Minu jaoks pigem mets. Jalutasime ühe mäe tippu, kust võib hea ilma korral näha ka Mont Blanc'i.

                                                    Hostisa ja hostvend nautisid ka vaadet :)

Meie ilm nii hea ei olnud, aga teadmine, et ma olen sellises kohas käinud, kust võib näha Mont Blanci on juba omaette asi minu arvates.
Peale pargis jalutamist läksime linnakesse nimega Autun.

Katedraal

Vaatasime üle ühe kiriku ja ühe katedraali. Aga üldiselt oli see linn väga ilus. Kõrgemates kohtades oli näha pisikeste tänavate lõpus värvilised mäed.

Järgmine päev käisime vaatamas bio maja ning peale seda tammi. Väga erilisel hetkel sattusime sinna, sest järv oli tühi, puhastus või midagi. 

Minu eredamad mälestused bio majast,

sest jutust, mis seda ehitav mees rääkis, suuremat ma aru ei saanud, hollandi keel pole mu kõige tugevam külg..

Siiski leidsin ühe sõbraga ühise keele. 

Ja tagant paistab ka pisut bio maja:D

Tühi järv

Tamm. Siin pildil peaks tammi peal inimene olema väiksem kui millimeeter-

nii ettekujutuse saamiseks tammi suurusest.

Ning päev peale seda oligi käes ära sõit prantsusmaalt. 6 tundi toredat autosõitu. Tegelikult lõpp sellest oli küll päris naljakas. 

Niisiis, nüüd sai jälle üle pika aja blogitud, aga päris paljju huvitavat on vahepeal juurde ka tulnud, üritan siis blogimist üleval hoida. Aga samal ajal, peaks tegelema oma 120 prantsuse keelse leheküljega kolmapäevaks, lähenevate eksamitega. Oh, ma oleks vist õnn ise, kui tegemist oleks ainult inka eksamiga. Teeks seda kasvõi 10 korda, et teisi aineid ei peaks tegema. Aga no mis sa teed, kui keelt tahad õppida, peab üht või teistpidi ikkagi sinna juurde kuuluva keemia ka ära õppima.

                                                                                         

                                                                                    

Prantsusmaa

Jah, sellest ei olegi veel kirjutanud. Niisiis, vaheaja lõpp oli üsna kiire. Kõigepealt rhetode ball(rhetod - lõpetajad), mis oli isegi täitsa tore. Üsna fancy, uhke ilmselt eesti keeles. Inimesi ikka paljupalju. Peo lõpp nii tore ei old. Meie korraldasime, meie pidime ka ära koristama saali. Mis ei olnud üldse tore, sest mu jalad olid
 t ä i e s t i  surnud selleks ajaks. Kontsad. Käisin ainult oiates:D. Aga ma ei olnud ainus. Ja lõpuks oligi nii, et kõik poisid lükkasid joogitopse keskpõrandale kokku(neil prügikaste siin ei lokka just, viskavad kõik rahulikult põrandale), neist sai ikka päris korraliku mäe. Tüdrukud samal aial istusid baariletil, puhkasid jalgu. Umbes kell pool5 jõudsin koju. Kõht oli jube tühi. Jegin endale mõnusa võileiva, läksin oma tuppa, kuulasin pisut muusikat, jäin magama. Järgmie päev tõusin umbes 12, hostema ilmselt arvas, et see on palju, kõik teised olid u 8st juba üleval. Varsti läksime vanaema juurde, kellejuures oli pea kogu suguvõsa kohal. Tähistati ilmselt nagu ma aru sain hingede päeva. Selleks tuleb kogu pere kokku ja siis süüakse hästihästi palju kooki "tart" nagu nemad ütlevad, päris koogiks vist ei saa nimetada.. ja kõik koogid on väga erinevad. Kuna hostvend oli jalka trennis, üldse sinna kaasa ei tulnud, hostema, hostisa pidid järgmisele külaskäigule minema, ja hostõde läks midagi mängima ühe sugulasega, siis jäin mina pika lauataha koos sugulastega paariks tunniks täiesti üksi. Aga ei olnudki nii hull, kui alguses tundus. Sain oma algelise prantsuse keelega täitsa juttu räägitud. Pärast tulid hostvanemad mulle järgi, tõid mu koju, läksid jälle kohe kellelegi külla. Mina pidin endale ja hostvennale midagi süüa tegema. Siis läks hostvend aitama ühel sõbral mööblit sisse tassida. Mina avastasin, et telekast tuleb "Muumia", asusin vaatama, sest nii on ikka palju kergem vaadata prantsuse keelset filmi, kui enne sisu tead. Noh, jah, ega ei ole jah originaalis see prantsuse keelne, aga ega nad siin midagi peale lugemata ka ei jäta. Tuli hostvend koju, hakkas ka muumiat vaatama, mõneajapärast juba magas teleka ees. Sest erinevalt minust oli tema öösel maganud 2 tundi. Ja peale seda hakkasin mina Prantsusmaa jaoks asju pakkima.  .
Praegu rohkem ei jaksa kirjutada..järgmine Prantsusmaa osa tulekul peagi. . vähemalt üritan:D

Koolist, muust

Lõppes follow-up, lõppes ka nädalavahetus. Ja taaskord avastan ma, et ma midagi ikka nende keelest ei mõista. Mõni nädal tagasi oli klassiga väljasõit Liège'i. Science'i tunniga seotult. Käisime ülikoolis kuulamas loengut. Oli suur auditoorium, palju õpilasi, kusjuures millegi pärast nende hulgas ka tosin itaalia õpilasi. Neile vahepeal seletati inglise keeles teksti. Miks istusin mina ühes saali otsas ja nemad teises?Oli nagu oli, peale silmaga nähtava ma väga aru ei saand mis toimus. Tegelikult oli vahepeal isegi täitsa põnev, sest näidati erinevaid katseid, et võimalikult põnevaks keemiat ja füüsikat teha. Nt, et kui sa paned coca-cola purgi vette, siis tavaline coca vajub ilusti põhja, light jääb pinnale hulpima. Muidugi oli seal hiilgav-geniaalne seletus taga. Aga teretulemast, ma pakun, et pooled sõnad oleks mulle isegi inglise keeles arusaamatuks jäänud. Peale seda läksime söekivi kaevanduse muuseumisse..Kui ma õigesti mäletan. Seal oli päris .. tore. Üks osa sellest külastusest oli film. Ma tundsin ennast täiesti Mr. Beanina, üritasin elueest silmi lahti hoida, aga lihtsalt mitte kuidagi ei õnnestunud. Nagu silmalaud oleks rauast olnud või midagi. 

Üldiselt koolis kaasa teen inkas kõigerohkem, midagi nagu üritan pihta saada ka saksa keeles, kuigi seal ma olen suhteliselt ajukrampias, sest kui sa pead midagi prantsuse keelest tõlkima saksa keelde ja sa vaevalt mõikad midagi esimesest keelest(okok, rohkem kui mõikad, aga siiski) siis on see jube keeruline. Ma hakkan automaatselt prantsuse keelseid lauseid kuidagi moodi ümbermoodustama. Siis on kuskil veel inglise keel, et sellest aru saada ja siis on kuskil veel eesti keel. Ja .. mis asi see saksa keel veel üldse on. Vene keelest ma ei hakka siinkohal rääkima, selle võime siinkohal lahkunute hulka lugeda. Niisiis. Ajaloos, prantsuse keeles ja rohkem jutustavates tundides üritan ikka midagi kaaasa kirjutada, midagigi aru saada, aga füüsika keemia.. seal ma üldiselt loen raamatut, siiski prantsuse keeles. Mõnikord midagi kirjutan ka kaasa, aga see on umbes nagu kirjutaks hiina keelt tahvli pealt maha. Maitea, saab ilukirja teha, arendada, positiivne?:D

Kuigi jah, nüüd hakkab see keemia, füüsika osa muutuma, sest ma lähen kergemasse keemia-füüsika-bio klassi- igatühte nädalas ainult üks tund. Vabaks jäänud tundide asemelhakkan direktori antud raamatuid lugema ja peale lugemist küsimustikke täitma.

Follow-UP

Peaks siis pisut sellest ka rääkima, mis seal oli ja kuidas seal oli. Kõigepealt sinna saamine - rongiga nagu ikka siin enamus sõidud. Hommikul kell 6 äratus, 6.50 üksinda rongipeal, teel Liège'i. Liège'is oli plaan saada kokku teiste yfukatega, kes seal elavad ja siis otse Namuri. Aega rongide vahetamiseks oli umbes nii 15 minutit, ruttu pidi teistega kokku saama. Aga siis oli hoopistükkis ümberkorraldus, soome võp oli rääkinud austria võpiga, kes avastas, et saab minna ka hilisema rongiga. Niisiis, läksin platvormilt maa-alla, et soome võpiga kokku saada ja teisi(austria ja moldova, Ecuadori võpid) oodata. Kui eskalaatoriga parajasti sõitsin, siis tuli mulle vastu üks korraldajatest, vaatas väga imeliku näoga otsa, et otot, kas sa rongi peale ei peaks minema? miks sa sinna poole liigud:D Igaljuhul, ootasime, ootasime, Sandu(moldova) oli juba kohal, Valeried(austria) ja Mariat(Ecuador) polnud ikka mitte kuskil näha. Ja rongini oligi aega nii umbes 6 minutit. Lõpuks siis tulid ja jõudsime ikkagi rongipeale. Rongis nägime veel ühte korraldajat, niiet rongilt maha tulles oli meil giid olemas et minna follow-upi kohtumispaika(pärast avastasime tegelikult, et rongijaamas oodati ikkagi kõik ära). Kohale jõudes oli pisut vaba aega, pärast tegime kaks gruppi ja hakkasime arutlema igasugustel pere ja kooli teemadel. Kokkuvõtteks võib öelda, et seal ma avastasin, et mul on ikka perega vedanud. Oli seal ikka igasuguseid probleeme. Kes ei saa õe või vennaga läbi, kes vanematega, kes ei saa pere kommetest aru, kellele ei sobi toit jnejnejne. Peale seda oli jälle pisut vaba aega, siis hakkasid kõik ennast valmis sättima, et minna YFU Valloonia 60ndale juubelile. Osad olid seal ikka päris ballikleitides:D Juubel ise toimus teises majas, ja päris uhke oli teine. Kelnerid käisid ringi, pakkusid suupisteid ja jooke, lauad olid pärastiseks kaetud väga pidulikult.  Ja seal olid kohal ka kõigi hostvanemad. Varsti oli kõne.. pikk..mille ajal saime osade võpidega tuttavaks soome võpi hostvennaga. Väike, u 2 aastane, tuterdas ringi, vaatas otsa " Je ne connais pas ton nom" .. itsitas tegi nägusid. Päris lõbus oli peab ütlema. Mõned tädid küll vaatasid kurja näoga, aga mis sa teed, kui laps tahab mängida. No, siis üritasime pisut kõnele.. ja selle arusaamisele ka keskenduda.
Peale seda oli pidulik õhtusöök. Mina istusin lauas kahe ungarlasega, kellest üks väga hästi inglise keelt ei osanud, seetõttu rääkisid nad vahepeal ungari keeles. Sugulaskeel küll, aga ega ikka mitte midagi aru ei saa. Soome keel on veel ok, võib kergesti pihta saada, millest jutt on, aga ungari keel on ikka täitsa teine maa. Viimaste päevade jooksul olen ma märganud, et isegi hollandi keelest võib pisut, mõne sõna ikka aru saada. Sest see on täielik segu saksa ja inglise keelest, pluss mõned sõnad on eesti keelega täiesti samad. Muidu aga oli õhtusöök minuarust väga maitsev. Neile küll osad asjad tundusid liiga imelikud, et süüa.
Umbes 10, 11 ajal hakkasime tagasi koju hostvanematega liikuma. Päris tore autosõit oli. Ma rääkisin ikka päris palju. Prantsuse keeles :) Nii võib mõelda vahepeal, et ma juba keelt oskan. Kuni satun kohta, kus on palju inimesi, kus ma enam mitte millestki aru ei saa..