Tagasi tapitahtedeta klaviatuuril

Ehk siis. Mis on progressi vastand?
Nii siis. T2na hommikul k2isime mind kommuuni sisse kirjutamas. Ah ja, enne veel aitasin host6el palke tassida(tal on aias nagu ise ehitatud rada hobusega ratsutamiseks.. ma pakun, et see on samasugune nagu p2ris trennis, aga kodus ta ilmselt lihtsalt kujutab ette, et ratsutab hobusega, kui ta rada l2bib). Ja palke oli tassida vaja selleks, et sealt muru niita. Ma pean utlema, et meil on ikka paris suur hoov. Seda ikka annab niita.
Kommunis siis, palju allkirju, nagu ikka paberite ajamisel. Endale sain ka igasuguseid tarku pabereid. Ja 1 paber on selline, mida ma pean a l a t i endaga kaasas vedama. Peab alati olema ID kaardi jures. Nagu 1 a4 peab olema koguaeg rahakotis. Mis teil on inimesed, suuremat paberit ei tahtnud anda voi?? No saab hakkama.
A, ja uhes poes kaisime ka. Piano Blanc. Seal on h222ssti lahedad asjad. Nagu kingipood, k6ik asjad on avec bonne humeur - ehk siis hea huumoriga.
Kodus m6tlesime, mis suua teha. (Nad soovad alati u kell 12 ja siis 6htul, u kell 6, pool 7). Kuna ma polnud kaua suua teind ja pannkooke pold ka saand pikka aega, siis ma motlesin, et praegu pole uhtegi head ideed, aga homme hommikul v6iks pannkooke teha. Hostema siis arvas, et miks mitte kohe praegu. Niisis. Saidki pannkoogid tehtud. Esimene l2ks ikka aiataha, nagu ikka, aga muidu k6igile maitsesid.  Ja homme teeme 6htusoogiks lasanjet. Mmmm.
T2na on eel 6htupoole plaanis minna vaatama hostvenna jalkamatsi.
Muidu on elu tore ja peale keemia ei oska ka fuusikat nuud.
Nautige sugisilmu,
tervitan k6iki karvaseid :)

Geniaalsused

Jah, kool läheb tasapisi. Mõni päev toredam, saab rohkem juttu rääkida, mõni päev nagu lihtsalt vahin, mis teised räägivad, üritan aru saada.
Aga. Kadri, mis sul viga on ?? Okok, endast kolmandas isikus rääkimine on ka juba muidugi samm .. kuhugi poole.
Ajaloo tunnis. Mina muidugi tegelen tarkade asjadega, kui õpetaja räägib. Joonistamine on väga tark. Aru ma väga nagu nii ei saa, üles märkida on veel keerulisem. Siis vaatasin, et otoot, seal kaardipeal, mis õpetaja praegu näitab on ka Eesti peal. Kas ta räägib midagi Eestist ka? Ja siis vaatab mulle otsa, et blabla, sealt on pärit ka meie petite amie. Niinii, ja siis räägib midagi iseseisvusest. Eesti omast ka ilmselt, nagu ma uduselt aru sain. Siis ütlen(pool prantsuse, pool inglise keeles), et jaa, Eesti iseseisvus 1924. Tik-tak-tik-tak. Õpetaja on juba uue teema juures. Tik-tak-tik-tak-tik..tik.. KAdriiiiiii! Mida sa just tegid? Eesti ei iseseisvunud 1924. Miks sa üldse ütlesid seda? ahjah, 24 veebruar.. Mida. Piinlik. Eksole keegi ei märkinud endale vale aasta arvu üles?? Aga ehk õpetaja ise ütles ka eelnevalt vale aasta arvu. . Siis polegi ju nii hull.   Niisis. Päev lõppeski ajaloo tunniga. Autojuures küsisin hostvennalt, et kuule, millest see õpetaja rääkiski, kui ma ütlesin 1924? Ta, et ja, iseseisvusest. Ma ütlesin siis, et ma ütlesin valesti, Eesti ei iseseisvunud 1924. Hostvend sellepeale, et haa, kas see oli siis ikkagi 1918. ?.......     Kadri, mis sul viga onn??
Ja nii see päev möödus mind norides. Oh joym oh joy.
Aga sellega see kõik veel ei lõppe.
Viimane uudis on see, et kui täna hommikul hostema uuris, kuidas siis eesti keeles on bonjour(ka tere hommikust), siis mina vastasin talle, et "tere õhtust". Ja see, et ma selle pisikese asja valesti õpetasin ei jõudnud mulle paari minuti pärast kohale. Ei. see jõudis kohale 14 tundi pärast toime panekut.

Mulle tundub, et midagi on segamini läinud mu ajukoore all:D

Mõned avastused ja muud

Näiteks, mina olen harjunud, et laua otsas istub üldiselt perepea. Siin on see alati olnud üks lastest. Minule pisut harjumatu. Ja enamasti, kui kõik on lauas, tõstab üks inimene kõigile toidu ette, mitte igaüks ise.
Ja söögikorrad, muidugi, on peaaegu alati kogu pere koos.
Eile aga käisin Queen Mania kontserdil Vielsalmi pargis. Queen Mania on ansambel, nagu ma aru sain, Itaaliast. Esitab Queeni laule. Ja väga hästi kusjuures, rääkimata sellest, et solist on Freddy Mercury teisik. Ja tõesti, hääl on tal superhea. Riietus oli ka, nagu päris. Jagas publikule veel banaane.
Aga ma peaks veel rääkima sellest, kuidas me sinna kohale jõudsime. Nagu ikka, kui perega kuskile minna, siis kohtab tonnide kaupa tuttavaid. Tuttavaid, keda mina enamasti ei tea. Palju musitamist. Jah, tegelikult hakkan ma sellega juba ära harjuma, et kui näen tuttavat, siis on põsemusi, aga no, kui ma inimesi kedagi ei tunne.. jah, ikka tuleb musitada, kuna ma olen koos inimestega, keda tuntakse. Pärast paari sellist tuttavate kohtamist üritasin ma juba pere seljataga kõndida, püüdes nägu teha, et ma neid ei tunne. :D Pisut kohatu. Aga ega see välja ka ei tulnud. Lõpuks hakati veel mind tutvustama ka. Ja see oli ka huvitav, et burgermeister, kui ta mind nägi ütles, et me oleme juba kohtunud. Ma, saades pooleldi ainult aru, millest jutt käib noogutasin kaasa. Pärast hostema küsis, et kus sa teda näinud oled. Ma olin üsna üllatunud. Kas ma olen temaga enne kohtunud?:D Tore teada.
Aga see õhtu oli ikka väga tore. Nägi palju tuttavaid koolist. Ühe tüdrukuga koos vaatasin ka kontserti. Oli päris huvitav rääkida, sest tema ei rääkinud päris ladusalt inglise keelt ja mina ammugi mitte ladusalt prantsuse keelt. Aga saime hakkama. Õppisin juurde mõne uue sõna ja korrektselt moodustatud lause.      

Täna käisime vaatamas Salmchateaud. See peaks siis tõlkes olema külaloss ilmselt. Ja erakordne oli see vaatamine sellepärast, et sai ka sisse. Muidu on see eraomand, sisse vaatama minna ei saa. Oli lahe küll, hästi palju pisikesi käike, treppe. Aknaid, mis olid pigem nagu augud 2 meetri paksuses seinas.
Pärast käisime veel söömas kohas nimega "Contes de Salme". See on siin sellele külale väga omane restoran. Nagu Eestis ilmselt Olde Hansa. Selline väga vanaaegne, erilise sisustuse ja miljööga.
Õhtul tulid jällegi külalised. Üllatav on see, et mul ei olnud üldse ebamugav. Muidu on ikka nii, et kõik räägivad ja minul on nii veider olla, sest ma ei saa aru, ja kaasa rääkida ei oska. Võib-olla hakkan ma ära harjuma. Samas, nende kiirest jutust sain ma seekord siiski pisut rohkem aru. Mõni sõna tuleb ikka iga päev juurde.

Kooooool

Alguses väike sissejuhatus tervele klassile. Või no tähendab, kõigepealt siis, enne algust olime oma "Lokaalis", mis tähendab siis seda klassiruumi, mis on n.ö koduklass - koht, kuhu tuleme hommikul, siis kui meil on vahetund või vaba tund(mitte, et kogemata oleks tund ära jäänud, vahepeal ongi vabad tunnid, õppimiseks. ja kusjuures, ma arvan, et nad tõesti õpivadki nendel tundidel.. jamh. mõni klass seda ei suudaks:D). Seal klassis uurisime veel, mis klassis keegi on(siin vist ei ole nii, et iga aasta sama klass... veider, iga aasta esimene päev on üllatus, kellega sa samas klassis oled? või jaotatakse neid klasse mingite valikute järgi?) Sain siis teada, et ma olen oma hostvennaga samas klassis. Kuigi ta ütles just hommikul, et ei ole, ja ma ka nagu teadsin, nii palju, kui ma midagi kuulnud olin, et ei ole.   Seejärel, peale algust oli paus.. suht tund aega või nii. Istusime niisama laudade ümber. Jutustasime..või siiski, nemad rohkem.. Inglise keeles nad nagu väga rääkida ei taha. Nja.. Vahepeal olin pisut nagu loner:D Tõsi on küll see, et sa võid ka kõige rahvastatumas kohas tunda ennast täiesti üksi. Aga pärast mängisime kaarte, ehk siis, alguses ma üritasin pihta saada sellele mängule, sest sellel oli lihtsalt niii palju reegleid. Põhiline mulje mängust oli "peksa lauda". Valetamises läks selle eest mul isegi päris hästi.. muahahahahah:D.

Varsti algaski siis prantsuse keel. Õpetaja jutustas seal palju, ma olin väga uimane seal, midagi ei tajunud.                                                    Varsti vaatas õpetaja mulle otsa.. ta vist oli mult midagi küsinud:D Ahah, kust riigist ma pärit olen. . Ja siis läks ta jutuga edasi, jälle ei mõistnud. Täitsime veel mingeid pabereid. Nagu CV moodi vms. Peale kahte järjestikust tundi prantsuse keelt oli lõunapaus. Ja see ei tähenda 15 minutit õgimist, vaid u 35 minutit, mille jooksul käisime ära kohvikus(mina ka, kuigi mul olid võileivad olemas, juua polnud, mõtlesin, mis siis ikka, läksin kaasa).  Ja siiiiiiis. oli KEEMIA. Ja millegi pärast oli mind pandud sciences 7 ehk siis, mul on kokku biod, füsa, keemiat 7 tundi. jah, 3 oleks lihtsam variant olnud. Ja ei, see ei ole nii, et 3 on kontsentreeritum ja 7 on puupeadele:D Alguses läksingi koos ühe tüdrukuga sciences 3 klassi. Aga siis ta küsis midagi õpetaja käest, tuli minna teise grupi juurde kõrvalklassi. Läksin sisse "Helloo, I'm Kadri":D Õpetaja küsis kohe, et kas ma räägin inglise keelt. .. Kas ei peaks? No ja siis juurde ka veel, et palju ma prantsuse keelt räägin.. Nagu ikka.. un peu, très très peu. . Jah, see on siiamaani vist üks mu kõige populaarsem vastus. Istusin siis. õpetaja jutustas, tore, et ta veel jutustas, ei pidanud aju nii hullusti vaevama, ja siiski, osad sõnad tundsin ma ära ka, nagu molekul, mool, eksotermiline, ehk siis sellised keemilised sõnad. (no, muidugi sinna juurde veel paljupalju sidesõnu ja lihtsamaid lauseid.. ma midagi siiski ikka mõikan vahel:D).Ja sellest sain ma ka aru, et me peame mingid grupid tegema.. Api, jälle hakkab mingi valimine pihta..Aga kui ülesannete lahendamiseks lahti läks ja gruppe vaja läks, siis õpetaja küsis, et kes oskab inglise keelt. 2 poissi tõusid püsti siis(üks käis kaasas lõunatamas). Õpetaja, et ahah, väga tore, te võite nüüd selle mademoiselle'i juurde minna. Toimus väike ümberistumine, kolmesed lauad, mina istusin keskel. HakkasiME siis ülesandeid lahendama. See tähendas seda, et ega nad ka päris ei osanud kõiki ülesandeid, aga esimene oli pisut lihtsam. Oleks see eesti keeles olnud ja oleks ma kuidagi osanud kõik eelmisel aastal õpitu paari minutiga meelde tuletada, oleks ehk isegi osanud. Niisis, üks poistest üritas mulle kõigest jõust iga sammu juures seletada, mida tegema peab ja miks nii. Eeh, siis, kui ma olin aru saanud ühest tehtest ja ta hakkas järgmist tegema ei saanud ma enam eelmisest aru. Loogiline. See on keemia. Lõpuks, kui ma olin juba jõudnud ajukrampia saada, algas vahetund. Siis kohe geograafia... Saime jälle palju pabereid(neil pole raamatud just populaarsed, koguvad kõik saadu mappide vahele ja pärast ilmselt maksavad). Otsisime mingeid linnasid kaardi peal. Õpetaja rääkis minuga midagi prantsuse keeles. Ma alguses jälle ei tabanud ära, et ta ülse minuga räägib. Ja siis ta rääkis.. varsti juba osad hüüdsid, et "en anglais". Ta ikka ei tahtnud. Lõpuks jättis siis rahule mind. Kui geo läbi sai, siis läksime otse ajaloo tundi(neil ei ole iga tunni vahel vahetundi).  Seal õpetaja tegi kõigepealt sissejuhatuse ja peale seda uuris ka, et mis mu nimi on ja kust ma tulen jne. esimene õpetaja suhteliselt, kes seda nii põhjalikult tegi. Aga lahe õps tundus. Tunni teemaks oli I maalimasõda. Kirjutasime konspekti. Alguses kirjutasin maha, mis pinginaaber, pärast püüdsin kõige tähtsamad sõnad kirja saada. oeh. Ja saigi lõpuks see päev läbi. 

Õhtusöögiks oli kõrvitsa supp ja pizzaaa:) yum. Ja väga huvitav, polegi enne saanud suvikõrvitsaga, aga oli hea küll. Homme on õnneks kolmapäev, mis tähendab, et ainult 4 tundi on. Seal hulgas inglise keel, mida ma suhteliselt ootan. Õpetaja pidi üpris range olema, lubab rääkida ainult inglise või saksa keeles(.. ta vvist oli ka saksa keele õpetaja). Ühesõnaga, niipalju, kui mina olen nende inglise keelest aru saanud, siis väga suuri probleeme mul sellega tulla just ei tohiks.. või...? No vähemalt, kahjuks, siin kohal siis õnneks, prantsuse keeles ma talle vastu midagi nii või teisiti rääkida ei oskaks. Ja eesti keelt vist pole mõtet proovida:D

Jälle külla

Külla, kuhu on oodata terve hostisa siinne suguvõsa. Ehk siiiis. Paljupalju inimesi, kes hakkavad mu nime jälle valesti hääldama. Ma poleks kunagi arvanud, et mul nii keeruline nimi on. No ja jälle tuleneb sellest, et eelmainitud peol üritati mu nime hääldada NII mitu korda, et ma arvan, et mitte kunagi pole keegi nii palju ühe õhtu jooksul seda teinud. Lõpuks siis otsustaski üks, et tema annab alla. Kad või Kate sobib ka. Ja eks mul ka kõrvad juba undasid:D
Ma ei taha teada, mis siis veel koolis saama hakkab:D

Veidike elu

Kui siiamaani olid päevad olnud väga rahulikult. Põhiliselt kodus.. aidand süüa teha, arvutis, niisama pikutand.. vahepeal kellelgi külas käinud.. kus ma ju kaasa väga rääkida ei saa.. jälle kodus.. selline rutiin oli juba tekkimas.
Eile oli järjekordne külaskäik, seekord siis peresõbrad. Hispaaniast olid pärit. Või no, igaljuhul nagu ma aru sain, elasid nad enne Tenerifel :) haah:D, tahaks ka.. Siia tulid nad elama vist u 4 aastat tagasi. Igaljuhul, tore oli ka seal, sai väga head toitu, paellat mereandidega ja appetiserid olid kaa jube head! Austrid koos huvitava salatiga. Yumm. :D Ma peaks veel ära märkima, et seal oli palju koeri. Igas suuruses. Kõige väiksem oli väiksem kui mu kass - ehk siis, see koer oli ikka vääga väike. Ja kuna perepoeg on mu hostvenna sõber, siis sai veidi omavanustega ka tuttavamaks+ ta käib  veel samas koolis, kuhu ma lähen. Pärast läksimegi nende klassi .. ma pakun, et see oli siis suvelõpu pidu või midagi.vKohale jõudes kohe hakkas suur musitamine pihta. Ja siin, tõesti, poisid kaa teevad põsmusi üksteisele. Eestis nagu ei kipu kalli ka tegema :D Igaljuhul tore oli.Väga palju sai jälle tulevaste klassikaaslastega tuttavamaks..Kusjuures, veider oli see, et enamus on poisid. Ma pakun, et 20 inimese peale oli u 4 tüdrukut. Ja no, mina sain pisut prantsuse keelt harjutada, nemad inglise keelt:D Pigem nemad vist siiski inglise keelt, sest enamus ajast ma siiski rääkisin inglise keeles:D Oioi, paha. Hostvend pani käed kõrvadele, kui ta juures oli, kui ma inglise keelt rääkisin:D Aga lihtsalt, jube võimatu on nendega rääkida prantsuse keeles, sest peale selle, et ma seda veel nii hästi ei oska, räägivad nemad mingit pudikeelt. See küll prantsuse keelele ei sarnane mu arust. Ma saan väga hästi, kui mu hostvanemad räägivad.. eks jaa, neile on toonitatud kaa, et rääkige väääga aeglaselt ja selge diktsiooniga. Aga no, ega mul muud üle ei jää, kui loota, et see pudikeel mulle ka külge hakkaks, et ma mõistaks, mis nad räägivad.  Noja, vähemalt see on hea, et õpetajad, nagu ma kuulsin, räägivad üsna aeglaselt:D
Praegu on meil külas jällegi peretuttavad. Varsti hakkab suur barbeque tegemine pihta, niiet peaks ka tsekkima minema:D

Keel

Nii on kuidagi jube keeruline. On selline tunne, nagu oleks ma kolme aastane või midagi. Et on suht suur võimalus, et ma arvan end midagi aru saavat, kui keegi midagi räägib, ütlen oui, oui, aga ise käitun pärast vastupidiselt. Siiski, ma üritan seda ikka vältida, seda ouiouioui'tamist. Kui ikka aru ei saa, siis ütlen. Aga lihtsalt. Kõik räägivad midagi, ma saan aru millest nad räägivad enamvähem.. aga kus see mõte on? Või ongi mõte just see, millele ma pihta saan? Mulle tundub lihtsalt, et ma saan paljudele sõnadele eraldi pihta, aga pointi ei taba. Nagu mingi hall hägune mass.
Oeh küll tahaks juba seda aega, kui see mass muutub värviliseks ja omandab tähenduse.

Väga tabav fb seinal Valloonia YFUkatele - "Keep Calm and Speek French"