Maastricht

Eile käisime hostema ja -õega Maastrichtis šoppamas siis. Kogu sõidu sinna olin ma ikka suht väsinud. Magasin. Aga alguses ma ei saanud üldse pihta, kuidas on võimalik minu kodust jõuda tunni ajaga Hollandisse. Aga näe, tuleb Belgia geograafiat lähemalt uurida. Siis šoppasime seal, sai igasuguseid vajalikke asju osetud, k.a kooliasju - tõend sellest, et need asjad olid vajalikud:D
Kusjuures, see vanalinn näeb seal välja pisut nagu Tallinna vanalinn. Lihtsalt, seal, kui lähed vähegi normaalsesse poodi, mitte Gucci ega Lacoste jne, siis on seal asjad ikka niivõrd normaalse hinnaga.
Varsti hakkasimegi minema h ostvennale rongijaama vastu, kes tuli tagasi Hollandi cousinite juurest. Hakkasime tagasi sõitma. Varsti hakkasid Sylvain ja Estelle tagaismel mingeid tatimänge mängima:D Ehk siis, vahetasime Sylvainiga kohad ja sõit jätkus:D No ja siis jätkus see pisut veel eesistmel. :D jah.
Igaljuhul, tulime siis koju, sõime, hiljem mängisime hostema ja õega mingit hiina teemalist lauamängu. Pidi mingi kurjategija leidma. Aga sealsed nimed olid huvitavad - M. Shar - Ming, jne. ehk siis, kõik nimed tähendasid prantsuse keeles ka midagi. Ja kuigi seal oli prantsuse keelseid tekste ka, mille abil mäng käis, sain ma lõpuks pihta sellele. Jaaiii.
Hommikul, tegelikult küll kell 11, no kelle jaoks hommik, kelle jaoks mitte. Tegelikult oli see siin teine öö, kus ma tõesti hästi magada sain. Uni tuli tõesti ruttu, nagu mingi rammestus. Enne ikka kuulasin oma pool tundi vähemalt mp3e.
 Tõusin üles klaveri ja viiuli mängu peale. Ehk siis hostema klaveril ja hostõde viiulil. Suht lahe mu arust. Aga seda ma ei teadnudki, et hostema nii hästi oskab mängida.. ma ei teadnud, et ta üldse oskab mängida tegelikult:D
Ja ikka veel ei tea, millisesse klassi lähen, niiet pean veel põhjalikult uurima hostvenna eelmise aasta materjale.

Lopuks kohal!

Niisis.Palju asju jai kirjutamata, mis huvitavat veel Eestis toimus. Naiteks FOLK!! Mis oli ikka vaga lahe ja kus nagi paljupalju tuttavaid ja kus oli paljupalju head muusikat ja jutuvestja Jan Blake(Y)! Ja uldsegi sinna kohale saamine oli huvitav - onne oli meil Kardiga palju! Ehk siis umbes nii kapakohilast(tegelikult Koluverest) Viljandisse 3e autoga, kahepeale 9 euriga. Ja siisveel Kadri ja Kardi(sorri kart, ma ei viitsi otsida tappe) lahkumispidu. Igaljuhul tore, et koik olid ja tulid! Ja siis veel toredad suvelopu malestused, Kart haiglas ja paljupalju Euroopa mangimist. Ja siis varsti oligi lennujaam. Koht enam ei valutanud. Mulle tundus, et teised, kes saatma tulid olid rohkem narvis kui mina.Kui ma uksi ootasid pardaleminekut, siis oli koraks pisut kurb.Lennukis uritasin magada.. eriti ei onnestunud, mu taga oli 1 ema lapsega - niiiiiii armas. Lennukit oodates koguaeg kusis, et millal me juba minna voime. Ema utles, e no mine kusi selle tadi kaest seal. Laks ja kusiski, et tadi, millal me juba lennuki peale voime minna? Ja lennukis siis, kui ohkutous oli utles Tadaa! Eestimaa, varsti naeme jalle! Tsauu!   Lihtsalt uli armas. Ema luges lapsele ette ka vahepeal Lotet, ma uritasin ka selle taustal magama jaada, nja ega ei onnestunud.. Kui lennukipealt maha tulin siis sain koigepealt pisut vihma kaela, sest laksime lennuki trepist alla ja siis sisenesime lennujaama. Ma kaotasin eestlased silmist, sattusin pisut segadusse, kust ma kohvrid katte saan, sest seal olid kahes kohas samad sildid. Igaljuhul leidsin varsti oige koha ules. Laksin valja, kohe nagin YFU silti. Laksin teisele poole silti, vastu olid tulnud hostisa ja vend. Hakkasid kohe musitama.. mohh, ma vehkisin lihtsalt peaga kaasa. Siis soitsime koju, vahepeal raakisime ka - hostisa voi vend kusis midagi, ma tegil lolli nao ja hostvend tolkis selle inglise keelde.. Enamasti vastasin inglise keeles. Hostisa ei raagi inglise keelt peaaegu uldse.  Soitsime labi kivist linnade.. pigem kulade. Need toesti olid uleni kivist. Ja minujaoks on siin igal pool maed. Tee laheb koguaeg ules - alla - ules-alla. Joudsime koju, kulas olid hollandlased(vahetusema ode ja ta tutar). Ehk siis pool juttu kais peale prantsuse keele hollandi keeles, sest vahetusema on tegelikult hollandlane ja host vend ja ode raagivad ka hollandi keelt vahepeal hostemaga. Siis naitasid nad elamist ja olemist. Minu toast on metsale, maele suht ilus vaade. Raakisime veel juttu ja laksin magama. Jargmine hommik raakisime hollandlastega juttu, laks vaga ajalooks .. aga oli huvitav. Ja nad said ka Eesti kohta uusi asju teada.Aitasin veits aias, mangisime Sylvainiga kaarte, uritasin ajakirja lugeda :D  tegelt sain pisut aru ka. Vaatasin telektat. Leidsin uhe inglise keelse kanali, selgus, et see ikkagi pole inglise.. Mangisin klaverit( eraldi tuba piljardi :D ja klaveri jaoks) varsti tormasid koik vaatama, oi, sa mangid nii hasti, wowow. (Nja nad peaks nagema Karasevitshit mangimas). Kaisin uhe hollandlasega koertega jalutamas. Oppisin juurde moned uued sonad. enamuses ma tegelt teadin neid aga meelest olid lainud. Jargmine paev kohe hommikul kusis hostvend ule need sonad.. haah, osad on nii imelikud, elusees ei jaa nii ruttu meelde:D.. Kaisime veel Vielsalmis et mund commuuni sisse kirjutada, ega selleks vaja sunnitunnistusi ja igasuguseid asju.. Paberit, mis naitab, et ma pole kurjategija? misasja? Siis oli pikkk lounauinak, jube vasind oli olla. Ohtul tegime barbeque'd. Niiiiiiiiiiiii palju liha. okok, inimesi oli ka palju aga ikkagi:D Ja neil polnud need nagu valmispakendites, ei, lahed lihapoodi ja siis naitad; et seda ja seda..Neljapaeval kaisime linnas, sain uue konekaardi ja muud vajalikku. Siis viisid nad mu YFU Valloonia direktori(voi kuidas teda kutsuda)Philippe' i juurde. Seal ootas juba Brasiilia tudruk, hakkasimegi kohe Liège poole soitma. Joudsime kohale, 1,5 h vaba aega, sest Philipp pidi seal varem kohal olema. Kaisime jalutamas. Peaaegu eksisime ara. Teised hakkasid kohale joudma, varsti oligi tutvustusring.. Prantsuse keeles! ok, tegelikult ei olnudki nii raske.Mangisime palju. Toad olid 5le, ma olin uhes toas uhe rumeenlase, kahe sakslase ja uhe soomlasega. Jargmine paev olid igasugused loengud ja paljupalju mange. Ohtul kaisime linnas soomas, ja mitte belgia vaid itaalia toitu:Dpasta ja pitsa. 3. paev oli orienteerumismang koos kusimustega Belgia kohta. Jai, minu voistkond oli esimene.. auhinda me ei saanudki:(. Ohtul oli veel Quiz  ehk siis malumang? vms Belgia kohta, see oli paris lahe, pragu peaks eestis vist telekast jooksma ''rahaauk''? Igaljuhul see mang oli sama pohimottega, raha asemel olid ainult kommid. Lot's of candyyys! Viimane paev oli veel loeng ja siiiiiis. Talent show:S Ja koik hostvanemad olid kaa seal.. jhah, ei tegelikult oli see loppkokkuvottes paris naljakas, aga ega me seda osa laagrist vaga ei oodanud:D Mina ja Cristina(rumeeniast) lugesime oppisime pahe molemad pool Verlaini luuletusest.  Siis laksime mingisse imelikku baari, ming vaga underground; igalpool imelikud kujud ja pildid. Istusime seal kuni hostvanematega oli raagitud, laksime tagasi, paljupaljupalju kallisid, kahju oli ara minna. Laksime kodust labi ja kohe peale seda hostisa ema juurde. Seal oli veel hostisa ode koos oma vaikse lapsega, kes oli uliarmas. Toppis oma kupsist mikrolaine ahju, tahtis, et see soojaks laheks.. Ta ei pand tahele, kui hostisa vottis kupsise sealt ara, oli jube ullatunud, kui seda enam seal polnud.. Hakkasime minema, pidime Estelle viima sobra juurde, vanaema siis, et alles ma hakkasin vahetusopilasega tuttavaks saama ja juba te lahete ara. Jean-Pierre laks siis 1i Estell'i viima, mina ja hostema jaime seniks vanaema juurde. Ja siis nad raakisid juttu hostisa oega. Ja raakisid ja raakisid ja raakisid. Nii kiiresti; nii kiiresti, et ma sain heal juhul moned sonad aru. Uhesonaga oli tore tuttavaks saada. Siis laksime, naitasid veel hostisa vena maja, suht meie naaber. Kutsus sisse, ega mul midagi muud teha ei olnud laksin kaasa. Ja siis pakuti juua, mina  tahtsin mahla, mul oli nagunii koht nii tuhi. Onneks tulid kropsud ka lauapeale. Ja siiis. nad raakisid ja raakisid. Ja siis veel raakisid Ja mina ikka mittemidagi aru ei saanud. Lobustasin ennast kropsude soomisega, parast vaatasin lastega simpsoneid. Prantsuse keeles.. Tulime koju, soime laksin magama, hommikul kaisime Commuuni varges veel ara, andsime veel moned paberid, nuud on ainult pilti vaja veel. Kaisime Vielsalmi muuseumis, paris huvitav oli isegi, kuigi ma jutustatud legendidest aru ei saanud. Igaljuhul on Macrell siin mingi sumbol, mingi punase naoga noid, kes on igalpool. Suht creepy naeb valja. Igaljuhul, siia ma nuud olengi oma kirjutamisega valja joudnud. Just soin ara kommid, mis voitsime Belgia Quiziga. Klaviatuur on imelik, prantsuse oma, koik tahed on valedes kohtades.
Muidu on siin olemine tore, hakkan juba tasapisi prantsuse keelest rohkem aru saama, puuan ennast valjendada ka prantsuse keeles, enne laagrit vastasin enamasti ikka inglise keeles. Toit on suhteliselt sama, lis nad siin soovad. Coca ja sprite pudelid kohlikes poodides on eriti imelikud. No ja nas ostavad korraga jube palju toitu. Hostema oli suht ullatunud, kui ma utlesin, et mulle meeldib apelsinimahl. Ja see on ikka veel harjutamtu, et nad kaivad jalanoudega toas. Ma enamasti sokkides voi sussides, siis kui kuskile minek on torman ruttu enda tuppa, et jalanoud votta :D.   Homme voi ulehomme lahme Mastrichti shoppama, sest hostvend tuleb Hollandist tagasi, me laheme talle vastu.
Ja seda ei tea veel, kas ma lahen 6. voi 5. klassi.(viimane voi eelviimane). Ma praegu ei viitsi eriti kirjavigu parandada ja loodan, et ehk ei hairi, et kogu jutt on tapitahtedeta :D

Raba

Ehk siis kõigepealt tuleks alustada sellest, kuidas lapsepõlv läbi sai. Kõlab päris kummaliselt küll. Tegelikult oli asi siiski selles, et Harry Potteri viimane osa on nüüd nähtud. Mitte et ma oleksin Potteri fänn(isegi raamatuid ei ole läbi lugenud, mõne arust pole see just väga viisakas.. ja no eks igal asjal omad põhjused), aga lihtsalt, mõned osad on ikka pääris mitmeid kordi läbi vaadatud. Ja põhimõtteliselt suurema osa käidud kooliajast on koguaeg mõni Harry Potteri osa valmimisel olnud, kogu aeg on teada, et midagi on tulemas. No vot, aga nii ta siis läbi saigi, uus põlvkond läks Hogwartsisse. Ja nii meie siis kohe peale filmi lõppu joooooooksime välja, üritasime Risti bussipeale jõuda. Ja kuna meil oli aega bussijaama jõudmiseks ainult 15 minutit, siis kõige parem idee oli sel hetkel Tallink takso.:D Jahh, taksojuht oli päris huvitav, rääkis meile huvitavatest loomanägudega inimestest. Ega ma selgusele jõudnudki, et mis nägu ta ise oli. Aga bussipeale me jõudsime ja Ristile suundusime. Mina küll jah, :D lapsepõlv sai läbi, täiskasvanu piletiga.. tegelik põhjus oli siiski selles, et ma pole siiamaani leidnud üles oma õpilaspiletit. Sõit möödus väga lõbusalt, vähemalt mõnele, minu jalad olis saabudes igasuguseid huvitavaid mõtteterasid täis joonistatud. Õhtul mängisime Aliast, ehk siis mina, Klaarika, Kärt, Pearu Reimo. 2 korda mängisime ja 2 korda võitis see võistkond, kus mina olin :P:D:D Jaja, ma olen geenius. Või siis ka mitte mõnikord.:D Aga järgmine päev siis startisime raba poole.. Seljakotid selga taratamptamptampttamptaa.. vastu tuleb karusid. Ainult meie tee küll nii kiirelt ei alanud. Alates siis sellest, et alguses, kui me metsa äärde jõudsime hakkas vihma sadama. Toretore. Siis passisime autos. Arutlesime, (arutelu, kus siis mina ja Klaarika teadsime kindlasti kõige rohkem kaasa rääkida.. :D)Ja nii me siis olime seal u tund aega kuni otsustasime sõita pisut tagasi. Nii me siis avastasime, et me olime tund aega passinud vales kohas. Aga samas, vahet pole ka, ega vihmaga nagu nii poleks tore olnud seal matkata, õigesse kohta jõudes jäi vihm ka järgi ja päike tuli välja. Nagu tellitud.
Vaated olid küll väga ilusad rabas, lihtsalt, ümberringi on ainult mets ja raba. Alguses rikkus seda vaadet ainult mingi telefoni mast, aga pärast pold sedagi. Tore on teada, et Eestis on ka selliseid kohti. Kui esimese raba tornini(mis ei olnud kõige suuremate mugavustega) jõudsime avastasime, et peamegi sinna ööbima jääma, sest raba tee oli remondis ja seetõttu ka ülejäänud kaks rabatorni(suuremate mugavustega) olid suletud. Seadsime ennast siis sisse seal, panime grilli valmis(selleks läks enne oma mitukmmend katsetust), et saaks sööma hakata. Pärast käisime pooliku koosseisuga ujumas - vesi oli küll soe, aga palju seal sees veheldues tulid alumised kihid pinnale, mis ei olnud just liiga soojad. Hiljem ronisime magamiskottidega torni kõige ülemisele korrusele, kus oli ikka ulme vaade. Seal mängisime jällegi aliast. Põhimõtteliselt vahepausidega niikaua, kuni magama läksime, aga ei jäänud,  kuna me otsustasime, et all telgis oleks ikkagi väga kitsas. Ja lisaks, mõtle, kui sa teed öösel mingi krabina peale telgi ukse lahti ja mingi kits vahib sulle vastu. Ja metsas on karud ka ikkagi. Nii me siis jäime kõige ülemisele korrusele magama. Vihmakaitseks panime pea kohale telgi välimise kile. Täitsa nagu luksushotell. Ainult, peab ära ütlema, et kui oleks võimalik, siis sääski ma enam hea meelega ei söödaks pluss igaühel oli ruumi umbes täpselt 35 cm. Pluss õhku polnud ka, mida hingata. Võib-olla oli ainult minul selline probleem, aga mulle tundus küll, et Kärt hingas kõik mu õhu ära.
Tegelikult jäime me lõpuks ikkagi magama ka. Umbes siis, kui päike tõusma hakkas. Järgmine päev käisime veel ujumas, mina ja Klaarika leidsime isegi koha päevitamiseks:D Siis sõime ja hakkasime minema. Aga kuna meil oli juua 5 peale umbes pool liitrit, siis oli tagasitee pisut vaevalisem, kui tulles. Ja nii, pisut enne auto juurde jõudmist, kohe kui vett nägimi siis jooksime. Nagu oleks tulnud üksikult saaarelt, kus polnud vett.
Kokkuvõtteks võib veel öelda, et ühtegi kitse ega karu me ei kohanud. Aga jällegi oli huvitav sellises kohas ööbida, isegi, et koos sääskededa, ja kuigi ruumi oli ikka väga vähe. Vähemalt nüüd saab aru sellest, et kui sul on ikka 1 meeter lai voodi oled sa õnnega koos.

ELO

Ehk siis eelorientatsioon. Peab ikagi ära tutvustama täispka nime, sest yfuvälised inimesed enamasti ei saa aru sellest ilma lahti seletamata.
Kuigi kõigil selle aasta yfukatel on juba eeposed bloggerisse valmis kirjutatud sellest, siis mõtlesin, et peaks ka ikkagi selle pisikese .. ülitähtsa, ülelaheda, ülinaljaka laagri kohta üht teist kirja panema.
Ehk siis, kui Stinaga jõudsime kohale, siis oli esialgu ehk pisut hirmutav - nii palju inimesi, nii palju võõraid nägusid, mis toimuma hakkab..:D Nagu esimene päev uues koolis. Aga nii, kui jõudsime oma tubadesse siis oli kohe tunne nagu kodus. Kõik on sõbrad. Sest tõesti kõik, nii endised kui praegused võpid on väga toredad inimesed. Kõik on avatud.
Natuke aega saime ringi vaadata, kui juba algaski esimene infotund, varsti söömine(.. mul on järjekord võib-olla küll pisut segamini)ja siis kohe sinna otsa tutvumismängud:D:D:Dkõige parem märksõna selle kohta oleks ehk "Tallinnas peab sellise asja eest maksma, aga YFU's on see hinna sees " :D
Teisel päeval oli ka palju infotunde, jah, sai ikka päris kasulikku infot ka, mitte ainult seda, mida juba 5 korda kuuldud on. Jälle toredaid mänge igasuguseid.. Big fat poney, Baby shark, Hey, my name is Joe. Sellised asjad jäävad ikka päris mõnusalt kummitama..:D isegi praegu, kui ELOst on juba u nädal aega möödas:D Viimasest laulukesest(või milleks iganes võib sellised asju nimetada..:D) on Klaarika isegi oma versiooni jõudnud teha" Hey Joe, my name is Joe"
Nii, teema kaldub pisut kõrvale:D Hommikused äratused olid ka päris korralikud, võimlesime ja vehkisime endal naha märjaks.. kui palju huvitavaid liigutusi:D
...Ja esimese päeva lõpp oli ka väga tore, läks väga isamaaliseks kätte ära. Siiski, yfu'l on koorijuhti vaja, kes meie kõrgeid noote pisut täpsemaks suunaks:DAga meie laulupidu oli väga tore! Järgmine päev oli Mesipuu ettekandmine ka. ELO lõpetamine. Nii õige asi enne vahetusaastat lihtsalt. Nii palju uusi tuttavaid, kes peagi elavad sama asja läbi, mis mina.

Laulupidu

Hästi palju laineid. Kohe väga palju. Nii palju, et õhtul, peale laulupeo lõppu, ei saanud normaalselt magama jääda, igal pool olid lained:D Ja siis veel plaksutamine kahel pool, nagu rongkäigus. Ja sinna otsa veel kummitavad kõik nii ilusad laulud korraga ja läbisegi. Oleks tahtnud vähemalt kella neljani mõelda. Aga lihtsalt tuli uni endale peale suruda. Nii vastutahtmist pole ma kunagi veel tegelikult vist magama läinud. Nii mõeldamatult vale asi sel hetkel. Niiviisi on küll väga meeldiv kella 6ks hommikul tööle minna. Üldse ei olnud aega ennast välja elada. Sest laulupeol sai nagu välja tuleb vist sisse elatud. Tõesti, lihtsalt nii palju positiivsust, nii palju päikest.
Üheslaulmine, üheshingamine on lihtsalt suur elamus. Ja tuleb küll väike patrioodi tunne peale. Aga samas on endal nii kohutavalt hea olla, ja nii õige. Peale rokikoori, kui algasid ühendkooride laulud(mis ajaks oli juba hääl lihtsalt ära lauldud, karjutud).. Mis sest, et ruumi liigutada ei ole. siis võib mõista, et mis maa see on selline..Häälepaeltel oli ka vist patrioodi tunne, sest kuidagimoodi said nad hakkama. Nii võimas lihtsalt. Ja esitus Siiri Sisaskiga oli lihtsalt väga .. sel hetkel tõesti õige. Ja mesipuu, nii ilus. Ning kõik need dirigendid, lihtsalt suurepärased!  Nemad on ju ikkagi need, kes seda kõike tegelikult edasi aitavad anda. Selline tunne, nagu oleks kõigiga sõbraks saand. Ka rahvas oli väga.. kontaktis, kui nii võib öelda. Kuidas saab anda lainet tagasi laulukaare poole, kui see vahemaa äärest äärde oli nii suur. Ja ega igal pool vist ei juhtu, et esitajad aplodeerivad publikule.
Ma olen lihtsalt nii õnnelik, et laulupidu oli just enne minu vahetusaastale minekut. Mis sest, et päike vahepeal põletas, õigupoolest, võib öelda, et ma tean, mida tunneb jäätis kõrbes. Aga väike uinak lauluväljakul oli siiski väga kosutav. Olla kõige selle ilusa muusika sees. Ja kui laval olles rändas ka mõni tuuleiil laulukkaare alla, oli võrreldamatult hea tunne.

Positiivsed noodid on need, mis jäävad sellest laulupeost kajama. Minu päralt on terve ilm. Minu oma on üks ainus maa. .. Seda tunda ja tajuda.

Pea liiva all

Jah, igati õige on toetada puudust tundvaid lapsi, lastekodusid, paljulapselisi peresid. Ega ma ei tahagi kelleltki raha ära võtta. Kui niipidi asja vaadata, siis on see täiesti arusaadav. Vahetusõpilaste, spordi toetamine ei sobi selle kõrvale tõesti. Aga tegelikult tuleb see ju ringiga siiski tagasi, vahetusõpilane näeb, mis pidi elu mujal maailmas käib, näeb oma ninaesisest kaugemale. Oma vahetusaastal on see ka minul ju plaanis. Aga enne on vaja kuskilt saada seda, mille eest minna vahetusaastale.
Kuidas see oligi? 1%-le maailma rahvastikust omab 40 % planeedi rikkusest? Ma ei tea, kas see nüüd õige oli aga kas pole mitte võrdne?
Siinkohal tekivad igasugused ideed, nagu näiteks, et võiks hästi rikkas olla ja küll siis annetaks? Ei, see on pigem nagu lasteaias liivakastis istuva ning maailma asjade peale mõtleva lapse mõttekäik.
Praegu on küll tunne, et tahaks olla kuskil üksikul saarel - kõigest on suva - ja pistan siis pea linnu kombel liiva alla, nii suva lihtsalt. Kuigi, selle viimase jaoks pole üksikule saarele vaja ronida, ega sealt liiva alt nagunii midagi aru ei saa. Ja lennu piletid ka maksavad.. Kui sellistesse kohtadesse üldse midagi inimkäega tehtut sõidab. Ja kui sõidab, siis tuleb kohe peale lennukist väljumist kindlasti mõni Coca-Cola reklaam.. - ma ju ütlesin, et ei sõida. Sinna saab ainult nii, kui silmad kinni panna.
Ahh.. moneymoneymoney is so funny.
Liiga palju mõtlemist ei tee ilmselgelt head.. kui vaadata, mida ma siin kokku olen juranud. Parem pistan pea hoopis arvutisse ja otsin mõne lootustäratava telefoni numbri.

St. Petersburg

Põhiline, mis esimesest päevast meeles on:  Lenini väljak, politseiakadeemia:D:D:D, edasi-tagasi, fresh..Ja teised päevad nägid välja umbes nii: üsna palju asju , mille vaatamiseks ja millest arusaamiseks oleks vaja võtta vähemalt kuu. Siis veel peatumine Imedemaal, heausklike puude juures(kasvavad salapärastes metsades). Värske liha vaatamine. Jalgade suretamine, kohe niivõrd, et oleks hea tasakaal olnud, oleks kasutanud jalgade asemel käsi..Mis meil inimestel(jah, ma pean ka ennast veel inimeseks, olenemata järgnevast) küll arus oli, kui otsustasime hakata kahe jalaga kõndima. Õigusõigus, käed vabad. Aga see hetk seal oleks küll vahetust teinud. Hommikusöök. Suuur, uhke, niii isuäratav.. ükskõik, mis muul ajal, kui hommikud. Minu hommikune menüü oli üks sai, üks juustu- ja üks vorstiviil. Ja veel üks klaas mahla. Seejärel x asendid bussis. Väsimus, väsimusest üle saamine. Kunstiväärtustega tutvumine. Park. Silla lahtitegemise vaatamine, sealjuures vale koha vaatamine. Paljupalju jalutamist jällegi. Ja lõpuks.. pantomiim - Rastrelli, Jason Mrazi prillid, Andromeda udukogu jnejne.. Peale seda veel aknalaud, kanepite söötmine, merineitsid, smurfid, veesõda, pisut kallistamist, Ilus Hommik, väike smurfide kokkutulek..piir, veel üks piir,  Tallinn - lähme ehk tuldud teed tagasi?:)

Aga tõesti tore reis oli, sest nii suures koguses ma neid inimesi, kes reisil enam ei näe. Giid oli ka väga huvitav, peab ära märkima veel :D Ja ikka uskumatult vinge reis oli!