Eelmise postituse kohapealt tuleb parandusi teha.. Siiski kõik kolm värvat ei olnud hostvenna poolt. Aga ega mina ei olnud ainuke, kes valesti aru sai. Kui värav tuli, siis küsisin, et kas jälle Sylvain, hostema ütles, et jaa :D:D:D

Pühapäeval käisime vanakraamiturul hostemaga. Ja seal oli tõesti ka väga vana kraami! Mingitest iidaegadest hoitud karbikesed. Rääkimata siis vanast mööblist .
Pärast seda läksime vaatama "Faix du diable't"(Kuradi koorem), mis on siis üks hästi suur kivi, ürgaegadest. Lugu on sellel kaasas selline, et kui kunagi kurat tahtis hävitada ühe kloostri ühes pisikeses linnakeses, otsustas ta seda teha ühe suure kiviga. Asus siis kurat teele.. kivi raske ka, tassis ja tassis, varsti tuli vastu kingsepp, kes tassis kaelas suurt hulka kulunud jalanõusid. Kurat siis küsis et kas see klooster ka siitpaigast kaugele jääb? Kingsepp vastas, et jah, kõiki neid jalanõusid kasutasin selleks, et selle kloostri juurest siia tulla. Kurat mõtles siis tühja kah ja pani sinna samma kivi maha. Ja klooster jäi alles.
Ma nüüd ei tea, kui õigesti see oli ümber jutustatud, aga umbes nii ta oli.
¨Pärast käisime vaatamas veel Vielsalmis uusi kortereid, mis vaatega järvele. Ja peab ütlema, et olid küll uhked korterid ja vaade oli ka päris ilus!
Igaljuhul võiks ëlda, et oli päris asjalik nädalavahetus. Aga järgmist ma juba ootan!
WALIBI!

Jalka

Kui hostema oli oma töö lôpetanud, siis läksime vaatama viimaseks pooleks tunniks hostvenna jalkavôistlust. Jôudsime sinnaumbes 15 minutit enne lôppu. (Ma pean siia vahele mainima, et ma olen tohutult ônnelik, et ma siit klaviatuurilt leidsin sellised täpid ja katused). Hostisa tuli auto juude vast ja ütles, et halb mäng on olnud suhteliselt, teiste kasuks. Ja peale selle veel hostvend ka eriti hästi pole mänginud.
Tegelikult oli mu esimene üllatus kohale jõudes see, et seal ei olnud istekohti. Niisiis. Seisime väljaku ääres püsti ja vaatasime. Kuna hostvend pold mängus sees hetkel, siis jooksis ta väljaku ääres, et sooja hoida. Päris varsti tehti vahetus ja ta läks mängima. Siis läks olukord päris põnevaks ja hostvend lõi peaga värava. Noh, siis oli seis 2:1, polnudki nii lootusetu olukord. Palju rüselemist, tuli teine värav, jällegi hostvenna poolt. Ja siis oli veel 5 minutit mängida, seis 2:2. Ja siis varsti veeres pall jälle õigele väljakupoolele ning hostvend lõi kolmanda värava.
Ja siis oligi mäng kohe läbi. Ma ütleks, et me tõime head õnne kaasa. :D
Mängu parimateks minutiteks kohale minna - pole midagi paremat öelda, kui et  Hea Ajastus.

Tagasi tapitahtedeta klaviatuuril

Ehk siis. Mis on progressi vastand?
Nii siis. T2na hommikul k2isime mind kommuuni sisse kirjutamas. Ah ja, enne veel aitasin host6el palke tassida(tal on aias nagu ise ehitatud rada hobusega ratsutamiseks.. ma pakun, et see on samasugune nagu p2ris trennis, aga kodus ta ilmselt lihtsalt kujutab ette, et ratsutab hobusega, kui ta rada l2bib). Ja palke oli tassida vaja selleks, et sealt muru niita. Ma pean utlema, et meil on ikka paris suur hoov. Seda ikka annab niita.
Kommunis siis, palju allkirju, nagu ikka paberite ajamisel. Endale sain ka igasuguseid tarku pabereid. Ja 1 paber on selline, mida ma pean a l a t i endaga kaasas vedama. Peab alati olema ID kaardi jures. Nagu 1 a4 peab olema koguaeg rahakotis. Mis teil on inimesed, suuremat paberit ei tahtnud anda voi?? No saab hakkama.
A, ja uhes poes kaisime ka. Piano Blanc. Seal on h222ssti lahedad asjad. Nagu kingipood, k6ik asjad on avec bonne humeur - ehk siis hea huumoriga.
Kodus m6tlesime, mis suua teha. (Nad soovad alati u kell 12 ja siis 6htul, u kell 6, pool 7). Kuna ma polnud kaua suua teind ja pannkooke pold ka saand pikka aega, siis ma motlesin, et praegu pole uhtegi head ideed, aga homme hommikul v6iks pannkooke teha. Hostema siis arvas, et miks mitte kohe praegu. Niisis. Saidki pannkoogid tehtud. Esimene l2ks ikka aiataha, nagu ikka, aga muidu k6igile maitsesid.  Ja homme teeme 6htusoogiks lasanjet. Mmmm.
T2na on eel 6htupoole plaanis minna vaatama hostvenna jalkamatsi.
Muidu on elu tore ja peale keemia ei oska ka fuusikat nuud.
Nautige sugisilmu,
tervitan k6iki karvaseid :)

Geniaalsused

Jah, kool läheb tasapisi. Mõni päev toredam, saab rohkem juttu rääkida, mõni päev nagu lihtsalt vahin, mis teised räägivad, üritan aru saada.
Aga. Kadri, mis sul viga on ?? Okok, endast kolmandas isikus rääkimine on ka juba muidugi samm .. kuhugi poole.
Ajaloo tunnis. Mina muidugi tegelen tarkade asjadega, kui õpetaja räägib. Joonistamine on väga tark. Aru ma väga nagu nii ei saa, üles märkida on veel keerulisem. Siis vaatasin, et otoot, seal kaardipeal, mis õpetaja praegu näitab on ka Eesti peal. Kas ta räägib midagi Eestist ka? Ja siis vaatab mulle otsa, et blabla, sealt on pärit ka meie petite amie. Niinii, ja siis räägib midagi iseseisvusest. Eesti omast ka ilmselt, nagu ma uduselt aru sain. Siis ütlen(pool prantsuse, pool inglise keeles), et jaa, Eesti iseseisvus 1924. Tik-tak-tik-tak. Õpetaja on juba uue teema juures. Tik-tak-tik-tak-tik..tik.. KAdriiiiiii! Mida sa just tegid? Eesti ei iseseisvunud 1924. Miks sa üldse ütlesid seda? ahjah, 24 veebruar.. Mida. Piinlik. Eksole keegi ei märkinud endale vale aasta arvu üles?? Aga ehk õpetaja ise ütles ka eelnevalt vale aasta arvu. . Siis polegi ju nii hull.   Niisis. Päev lõppeski ajaloo tunniga. Autojuures küsisin hostvennalt, et kuule, millest see õpetaja rääkiski, kui ma ütlesin 1924? Ta, et ja, iseseisvusest. Ma ütlesin siis, et ma ütlesin valesti, Eesti ei iseseisvunud 1924. Hostvend sellepeale, et haa, kas see oli siis ikkagi 1918. ?.......     Kadri, mis sul viga onn??
Ja nii see päev möödus mind norides. Oh joym oh joy.
Aga sellega see kõik veel ei lõppe.
Viimane uudis on see, et kui täna hommikul hostema uuris, kuidas siis eesti keeles on bonjour(ka tere hommikust), siis mina vastasin talle, et "tere õhtust". Ja see, et ma selle pisikese asja valesti õpetasin ei jõudnud mulle paari minuti pärast kohale. Ei. see jõudis kohale 14 tundi pärast toime panekut.

Mulle tundub, et midagi on segamini läinud mu ajukoore all:D

Mõned avastused ja muud

Näiteks, mina olen harjunud, et laua otsas istub üldiselt perepea. Siin on see alati olnud üks lastest. Minule pisut harjumatu. Ja enamasti, kui kõik on lauas, tõstab üks inimene kõigile toidu ette, mitte igaüks ise.
Ja söögikorrad, muidugi, on peaaegu alati kogu pere koos.
Eile aga käisin Queen Mania kontserdil Vielsalmi pargis. Queen Mania on ansambel, nagu ma aru sain, Itaaliast. Esitab Queeni laule. Ja väga hästi kusjuures, rääkimata sellest, et solist on Freddy Mercury teisik. Ja tõesti, hääl on tal superhea. Riietus oli ka, nagu päris. Jagas publikule veel banaane.
Aga ma peaks veel rääkima sellest, kuidas me sinna kohale jõudsime. Nagu ikka, kui perega kuskile minna, siis kohtab tonnide kaupa tuttavaid. Tuttavaid, keda mina enamasti ei tea. Palju musitamist. Jah, tegelikult hakkan ma sellega juba ära harjuma, et kui näen tuttavat, siis on põsemusi, aga no, kui ma inimesi kedagi ei tunne.. jah, ikka tuleb musitada, kuna ma olen koos inimestega, keda tuntakse. Pärast paari sellist tuttavate kohtamist üritasin ma juba pere seljataga kõndida, püüdes nägu teha, et ma neid ei tunne. :D Pisut kohatu. Aga ega see välja ka ei tulnud. Lõpuks hakati veel mind tutvustama ka. Ja see oli ka huvitav, et burgermeister, kui ta mind nägi ütles, et me oleme juba kohtunud. Ma, saades pooleldi ainult aru, millest jutt käib noogutasin kaasa. Pärast hostema küsis, et kus sa teda näinud oled. Ma olin üsna üllatunud. Kas ma olen temaga enne kohtunud?:D Tore teada.
Aga see õhtu oli ikka väga tore. Nägi palju tuttavaid koolist. Ühe tüdrukuga koos vaatasin ka kontserti. Oli päris huvitav rääkida, sest tema ei rääkinud päris ladusalt inglise keelt ja mina ammugi mitte ladusalt prantsuse keelt. Aga saime hakkama. Õppisin juurde mõne uue sõna ja korrektselt moodustatud lause.      

Täna käisime vaatamas Salmchateaud. See peaks siis tõlkes olema külaloss ilmselt. Ja erakordne oli see vaatamine sellepärast, et sai ka sisse. Muidu on see eraomand, sisse vaatama minna ei saa. Oli lahe küll, hästi palju pisikesi käike, treppe. Aknaid, mis olid pigem nagu augud 2 meetri paksuses seinas.
Pärast käisime veel söömas kohas nimega "Contes de Salme". See on siin sellele külale väga omane restoran. Nagu Eestis ilmselt Olde Hansa. Selline väga vanaaegne, erilise sisustuse ja miljööga.
Õhtul tulid jällegi külalised. Üllatav on see, et mul ei olnud üldse ebamugav. Muidu on ikka nii, et kõik räägivad ja minul on nii veider olla, sest ma ei saa aru, ja kaasa rääkida ei oska. Võib-olla hakkan ma ära harjuma. Samas, nende kiirest jutust sain ma seekord siiski pisut rohkem aru. Mõni sõna tuleb ikka iga päev juurde.

Kooooool

Alguses väike sissejuhatus tervele klassile. Või no tähendab, kõigepealt siis, enne algust olime oma "Lokaalis", mis tähendab siis seda klassiruumi, mis on n.ö koduklass - koht, kuhu tuleme hommikul, siis kui meil on vahetund või vaba tund(mitte, et kogemata oleks tund ära jäänud, vahepeal ongi vabad tunnid, õppimiseks. ja kusjuures, ma arvan, et nad tõesti õpivadki nendel tundidel.. jamh. mõni klass seda ei suudaks:D). Seal klassis uurisime veel, mis klassis keegi on(siin vist ei ole nii, et iga aasta sama klass... veider, iga aasta esimene päev on üllatus, kellega sa samas klassis oled? või jaotatakse neid klasse mingite valikute järgi?) Sain siis teada, et ma olen oma hostvennaga samas klassis. Kuigi ta ütles just hommikul, et ei ole, ja ma ka nagu teadsin, nii palju, kui ma midagi kuulnud olin, et ei ole.   Seejärel, peale algust oli paus.. suht tund aega või nii. Istusime niisama laudade ümber. Jutustasime..või siiski, nemad rohkem.. Inglise keeles nad nagu väga rääkida ei taha. Nja.. Vahepeal olin pisut nagu loner:D Tõsi on küll see, et sa võid ka kõige rahvastatumas kohas tunda ennast täiesti üksi. Aga pärast mängisime kaarte, ehk siis, alguses ma üritasin pihta saada sellele mängule, sest sellel oli lihtsalt niii palju reegleid. Põhiline mulje mängust oli "peksa lauda". Valetamises läks selle eest mul isegi päris hästi.. muahahahahah:D.

Varsti algaski siis prantsuse keel. Õpetaja jutustas seal palju, ma olin väga uimane seal, midagi ei tajunud.                                                    Varsti vaatas õpetaja mulle otsa.. ta vist oli mult midagi küsinud:D Ahah, kust riigist ma pärit olen. . Ja siis läks ta jutuga edasi, jälle ei mõistnud. Täitsime veel mingeid pabereid. Nagu CV moodi vms. Peale kahte järjestikust tundi prantsuse keelt oli lõunapaus. Ja see ei tähenda 15 minutit õgimist, vaid u 35 minutit, mille jooksul käisime ära kohvikus(mina ka, kuigi mul olid võileivad olemas, juua polnud, mõtlesin, mis siis ikka, läksin kaasa).  Ja siiiiiiis. oli KEEMIA. Ja millegi pärast oli mind pandud sciences 7 ehk siis, mul on kokku biod, füsa, keemiat 7 tundi. jah, 3 oleks lihtsam variant olnud. Ja ei, see ei ole nii, et 3 on kontsentreeritum ja 7 on puupeadele:D Alguses läksingi koos ühe tüdrukuga sciences 3 klassi. Aga siis ta küsis midagi õpetaja käest, tuli minna teise grupi juurde kõrvalklassi. Läksin sisse "Helloo, I'm Kadri":D Õpetaja küsis kohe, et kas ma räägin inglise keelt. .. Kas ei peaks? No ja siis juurde ka veel, et palju ma prantsuse keelt räägin.. Nagu ikka.. un peu, très très peu. . Jah, see on siiamaani vist üks mu kõige populaarsem vastus. Istusin siis. õpetaja jutustas, tore, et ta veel jutustas, ei pidanud aju nii hullusti vaevama, ja siiski, osad sõnad tundsin ma ära ka, nagu molekul, mool, eksotermiline, ehk siis sellised keemilised sõnad. (no, muidugi sinna juurde veel paljupalju sidesõnu ja lihtsamaid lauseid.. ma midagi siiski ikka mõikan vahel:D).Ja sellest sain ma ka aru, et me peame mingid grupid tegema.. Api, jälle hakkab mingi valimine pihta..Aga kui ülesannete lahendamiseks lahti läks ja gruppe vaja läks, siis õpetaja küsis, et kes oskab inglise keelt. 2 poissi tõusid püsti siis(üks käis kaasas lõunatamas). Õpetaja, et ahah, väga tore, te võite nüüd selle mademoiselle'i juurde minna. Toimus väike ümberistumine, kolmesed lauad, mina istusin keskel. HakkasiME siis ülesandeid lahendama. See tähendas seda, et ega nad ka päris ei osanud kõiki ülesandeid, aga esimene oli pisut lihtsam. Oleks see eesti keeles olnud ja oleks ma kuidagi osanud kõik eelmisel aastal õpitu paari minutiga meelde tuletada, oleks ehk isegi osanud. Niisis, üks poistest üritas mulle kõigest jõust iga sammu juures seletada, mida tegema peab ja miks nii. Eeh, siis, kui ma olin aru saanud ühest tehtest ja ta hakkas järgmist tegema ei saanud ma enam eelmisest aru. Loogiline. See on keemia. Lõpuks, kui ma olin juba jõudnud ajukrampia saada, algas vahetund. Siis kohe geograafia... Saime jälle palju pabereid(neil pole raamatud just populaarsed, koguvad kõik saadu mappide vahele ja pärast ilmselt maksavad). Otsisime mingeid linnasid kaardi peal. Õpetaja rääkis minuga midagi prantsuse keeles. Ma alguses jälle ei tabanud ära, et ta ülse minuga räägib. Ja siis ta rääkis.. varsti juba osad hüüdsid, et "en anglais". Ta ikka ei tahtnud. Lõpuks jättis siis rahule mind. Kui geo läbi sai, siis läksime otse ajaloo tundi(neil ei ole iga tunni vahel vahetundi).  Seal õpetaja tegi kõigepealt sissejuhatuse ja peale seda uuris ka, et mis mu nimi on ja kust ma tulen jne. esimene õpetaja suhteliselt, kes seda nii põhjalikult tegi. Aga lahe õps tundus. Tunni teemaks oli I maalimasõda. Kirjutasime konspekti. Alguses kirjutasin maha, mis pinginaaber, pärast püüdsin kõige tähtsamad sõnad kirja saada. oeh. Ja saigi lõpuks see päev läbi. 

Õhtusöögiks oli kõrvitsa supp ja pizzaaa:) yum. Ja väga huvitav, polegi enne saanud suvikõrvitsaga, aga oli hea küll. Homme on õnneks kolmapäev, mis tähendab, et ainult 4 tundi on. Seal hulgas inglise keel, mida ma suhteliselt ootan. Õpetaja pidi üpris range olema, lubab rääkida ainult inglise või saksa keeles(.. ta vvist oli ka saksa keele õpetaja). Ühesõnaga, niipalju, kui mina olen nende inglise keelest aru saanud, siis väga suuri probleeme mul sellega tulla just ei tohiks.. või...? No vähemalt, kahjuks, siin kohal siis õnneks, prantsuse keeles ma talle vastu midagi nii või teisiti rääkida ei oskaks. Ja eesti keelt vist pole mõtet proovida:D

Jälle külla

Külla, kuhu on oodata terve hostisa siinne suguvõsa. Ehk siiiis. Paljupalju inimesi, kes hakkavad mu nime jälle valesti hääldama. Ma poleks kunagi arvanud, et mul nii keeruline nimi on. No ja jälle tuleneb sellest, et eelmainitud peol üritati mu nime hääldada NII mitu korda, et ma arvan, et mitte kunagi pole keegi nii palju ühe õhtu jooksul seda teinud. Lõpuks siis otsustaski üks, et tema annab alla. Kad või Kate sobib ka. Ja eks mul ka kõrvad juba undasid:D
Ma ei taha teada, mis siis veel koolis saama hakkab:D