Wednesday 1 February 2012

Iphone lugu

Mulle tundub juba, et ma alustan igat blogipostitust sellega, kuidas ma pole jälle pikka aega midagi kirjutanud. Endale samas tundub nagu, et pole midagi nii uut ja huvitavat juurde tulnud, millest kirjutada.

Samas võiks pisut kokku võtta küll siin viimase aja.. ehk siis jõulud ja aastavahetus kaasa arvatud.. sündmusi.

Jõulud möödusid suhteliselt rahulikult. Siiski, teistmoodi, kui tavaliselt.
Jõulukingid avasime juba 23. detsembril. Ja tegelikult, peaks ära mainima, et neil ei olegi siin kombeks luuletust lugeda. Ma täpselt ei teeagi, ehk kunagi oli, aga siin ei tulnud see jutukski. Ehk kui väiksematel lastel jõuluvana käib, siis ikka loetakse?.. Minu peres igaljuhul nii väikseid lapsi ei ole, jõuluvana jäi see aasta igal juhul tulemata. Põhjus, miks kingitused 23. detsember avasime, on järgnev.
Juba jõuludele eelnenud 2 kuud rääkis hostvend pea iga päev, ma kusjuures ei liialda, et tahab endale sünnipäevaks Iphone'i saada. Hostisal on ja miks tema ei võiks ka seda saada, sest ta telefon on nagu eelajalooline. Oli ja tegelikult üsna vana väljanägemisega. Niisiis, ükspäev, kui me hostõega ühes pudipadi poes olime, nägime me iphone'i märkmikku. Siis oli korraga mõlemal selge, mis sellega tegema peab. Ostsime ära, kirjutasime pealmisele lehele laused nagu"Ära muretse, 10 aasta pärast pole iphone enam nii kui nii moes, kirjutamine aga küll" ja "Life is like a box of chocolates, you never know, what you get". Pakkisime selle märkmiku hostisa iphone'i karpi. Tegime veel punase lipsu peale ka. Niisiis, meie kingitus nägi välja nagu päris ehtne. Ja siis, et asja huvitavamaks veel teha, pakkisime selle mitmekordselt iphone'i karpist suurematesse pappkastidesse. Jällegi, sellisest suurest kastist ei võiks mitte kuidagi järeldada, et seal sees võis "iphone" olla. Jäi siis see kingitus kapinurka peidetuna ootama jõule.
Probleem aga hakkas tekkima siis, kui hostisa hakkas ka uurima telefone, mida hostvennale kinkida. (Peaks ära mainima et sellest meie kingitusest olid teadlikud ainult mina, hostõde hostema, ta ei tahtnud hostisale midagi sellest kingist rääkida, sest arvas, et äkki ütleb, et see pole hea idee, nii et minu ja hostõe suured kavatsused oleks rikutud olnud).Ükskord olime poes, kuna ta teadis, et peale iphone'i eelistaks hostvend Blackberryt, ostis ta selle ära. Ongi hea, kui ta kõigepealt avab meie "iphone'i" ja seejärel saab ikkagi päris telefoni ka, siis ei ole ta pettunud ja pahane meie peale vähemalt:D
Lugu läheb edasi. Ükskord käisime Spa's. Lihtsalt linna vaatamas ja kreppe söömas. Tagasiteel auto juurde sattus meie teele üks telefoni pood. Läksime siis sisse, hostvend hakkas kohe telefone uurima. Hostisa küsis ka, et mis on siis vahe Blackberryl ja nt Nokial, mis on klaviatuuriga, nagu Blackberry. Lõpuks sai selgeks, et tegelikult oleks nt nokia palju praktilisem. Ja siis lõpuks hostisa ütles, et tegelikult on meil sulle Blackberry juba ära ostetud.
No, asi polnud ju veel päris rikutud, niikaua, kuni hostvend polnud telefoni näinud. Aga hostisa hakkas rääkima. et peab ikka telefoni ära vahetama, et peab koos hostvennaga kohe homme hommikul poes ära käima. Aga järgmine päev olekski olnud 24. detsember, kus oleks pidanud kingid üle andma.
Niisiis, lõpuks, et minu ja hostõe ilusaid plaane mitte ära rikkuda, avasime me kõik kingid 23ndal. Ja oli küll hetkeks hostvend segaduses, kui ta oma kingitust parajasti avas, et mida, kas te teete nalja, ma ei saa enam mitte midagi aru, ütlesite, et ostsite ju Blackberry ja nüüd see. Aga enne rääkisite, et te ei osta iphone'i nii või teisiti.
Vähemalt selle loo lõpetuseks võib öelda, et mina ja hostõde saime naerda ikka kõvasti, kujutades ette, kuidas hostvend ükskord seda pakki avab. Ja lõppudelõpuks läks kõik ka -vääga napilt- kõik nii, nagu ette olime kujutlenud.
Kusjuures, peaks mainima, et hostvend ja õde said ka oma sünnipäeva kingid see päev kätte, sest ei hakkanud eraldi avamist selle jaoks korraldama - hostvenna sünnipäev 25. ja hostõe 26. detsember.

No comments:

Post a Comment