Pole vahepeal jälle üldse kirjutanud. Vahepeal on igasuguseid asju toimunud siin.
Peaks alustama sellega, et 26. november käisime YFUkatega Kölnis. Väga lahe väljasõit oli. Mis siis, et lünd ei olnud, sai pisut jõulu tunnet endale naha alla lasta. Mõnda võpi nägi sellel reisil kahjuks ka viimast korda.. Mis ikka, üks võpidest, kes oma maale pidi tagasi minema elab Soomes, niiet on võimalik väga lihtsalt ka peale vahetus aastat kokku saada.
Detsembri teisel nädalal algas eksamiperiood. Mina pidin ka muidugi kõik kaasa tegema. Tegelikult ma avastasin huvitava asja, et neil on siin eksamid iga aasta. Ja lausa 2 korda. Enne jõulel ja juunis. No muidugi võiks neid vaadelda ka kui suurte kontrolltöödena.. minu arust:D Ja nagu eelmine veerand, hinded sain ma ainult inglise keeles, religioonis, bioloogias ja kehalises kasvatuses. Kõige veidram on minu arust see, et sain bioloogias hinde-see tähendab läbisin testi. Selleks peab saama vähemalt pooled punktid. Jah, eks see tegelikult ole, et need ained, milles hinde sain, võib natuke rohkem ise leiutada. Keemias ja füüsikas vist ikka valemeid ei hakka ise ehitama.. Bioloogia eksamil rahulikult joonistasin aga sugupuid ja arutlesin endamisi, kas geen on dominantne või mitte. Kuigi tegelikult võtsin ma sinna eksamile raamatu(loomulikutl prantsuse keelse) ka kaasa - juhuks kui igav hakkab. Aga kasutasin kõik aja ära. Selle eest matemaaatikas lugesin pool ajast, tore et mõne ülesande ära ka lahendasin. Prantsuskeeles õpetaja mulle isegi ei andnud tööd kätte. Üks osa eksamist oli kirjand. Ja veel mingi artikli põhjal. Kui ma oleks seda kirjandit teha üritand, siis oleks kõigepealt 3/4 mu ajast kulunud artikli lugemisele ja arusaamisele ja seejärel 1/4 sõnaraamatust sõnade otsimisele, et midagi asjalikku ka kirjutada. Täheortograafiast ei hakka siinkohal üldse rääkima. Niisiis, arendasin oma keeleoskust lihtsalt raamatu lugemise ja sõnade tähenduse otsimisega sõnaraamatust.
Viimane nädal enne tunnistuse kättesaamist ei toimunud põhimõtteliselt mitte midagi. Eksamid olid läbi, kooli väga ei olnud. Neljapäeval oli ainult kabaree koosolek. See oli kavatsetud maha pidada kella 8st 12ni. Tegelikult oli asi aga nii, et 45 minutit peale alustamist olid kõik tähtsamad jutud(vähemalt minu jaoks) räägitud ja midagi väga teha ei olnud. Nägin seal esimest korda selle kooli klaverit. Võib öelda, et muusikale pühendumisega seal just liialdatud ei ole. Üks pisike klaver, mitte just kõige hiilgavamas korras. Õnneks just päris häälest ära see ka ei olnud. Niisiis, hakkasid osad poisid seal näitama, mis nad mängida oskavad. Järsku kuulen The Beatles - Imagine. Hooh, ma ju oskan ka seda mängima. Läksin siis kuulama. Peale mõnda aega seal kuulamist küsis poiss, kes mängis, et kas ma oskan ka mängida. No ja, natuke ikka oskan midagi. No, siis tuli mu tavapärane repertuaar, nagu ikka. Robbie Williams,  Coldplay, Pianoman, Falling Slowly, Let It Be jnejne. Mõtlesin, et proovin mõnda, mis eelmise aasta klaveri eksamist ka meeles on. Ehk siis üks pisut kiirem lugu. Kõik olid väga vaimustuses. Mõtlesin, et aitab ka, küsisin, kas keegi mängida tahab, ütlesid, et no, peale seda lugu küll mitte:D Jaah, nad ilmselgelt ei ole lähedalt näinud kedagi tõsiseslt hea mängimas.
Järgmine päev saime kätte tunnistused. Mina oma nelja hindega.. Ja käisime kooli kiriku saalis.. Ehk siis see sama ruum, kus toimus kabaree koosolek. Toimus missa, või ma eeldan vähemalt, et selle kohta võiks öelda missa, ütlesid selle kohta "Mess".  Peale kõike seda oli palju ootamist. Eeldasime, et lõpetame selle päeva koolis kell 12, aga tegelikult oli kõib läbi juba kella 10ks. Lõpuks tuli hostema järgi, sõitsime koju ja vaheaeg võis alata :) Kusjuures mina alustasin piparkoogi taina tegemist :)