Jõulud

24. detsember olime kogu suguvõsaga vanaema juures. Kaetud ühke laud, peaks siis ütlema, et Šveitsi teemaline, sest sõime (või tegime?) rakletti. Kes ei tea, mis see on siis võib öelda et see on midagi fondüü sarnast, lihtsalt saia(ja korke, tomateid sibulaid, mis iganes on su maitse järgi) ei kasteta juustus sisse vaid need laotakse juustuga ühe väikese labida peale ja kallatakse üle munaga. Kes ikka midagi aru ei saanud võib kasutada google'i otsingut.

Kingitustega on lugu nii, et mitte kõik ei tee kõigile, vaid vanaema teeb kõigile. Kas pole mitte hea lahendus leitud? Tegelikult, kuna vanaemal on väike pood, kus on tõesti.. kõike, välja arvatud söögi, siis tema kingib kõigile midagi väiksemat, n.ö ostab enda poest ja täiskasvanud siis tavaliselt kingivad talle raha.
Kuna ta mulle oli ka juba midagi valmis vaadanud, siis ma mõtlesin, et võiks talle ka midagi ikkagi kinkida. Tore on ju ikkagi kinke saada.
Kingiks oli nimelt piparkoogi maja.
Aga alustades sellega, et siin poes ei ole, või siis on asi minus, ma lihtsalt olen pime ehk, aga piparkoogi tainast ei kohanud igaljuhul jõulude paiku. Hostema polnud ka kuulnud, et jõuludel on väga tavaline ise piparkooke küpsetada. Vähemalt siis, kui lapsed väiksemad on, tore koos teha. Niisiis, poest ei leidnud, pidi ise tegema. Tuli välja, et tegelikult polnud nii keeruline midagi.
Probleem nr 2. Glasuur. Hästi, tegelikult seda polegi midagi nii raske teha.. Ainult munavalged ja tuhksuhkur, sega kokku ja valmis ta ongi. Aga, mina oma geniaalse aruga muidugi selleks lihtsaks asjaks ei hakanud retsepti vaatama. Rahulikult 4 mina valget. Tegelikult saaks vist nelja munavalge ja tuhksuhkru seguga päris maja ka ära kaunistada..  No hakkasin siis tuhksuhkrut lisama. Ja kohati tundus et seda ma tegema jäängi. Lõpuks sai kasutatud ära peaaegu kogu majas olev ja juurde ostetud tuhksuhkur, siis jätsin järgi. Kaunistasin ja "liimisin "seinu selle üsnagi vedela .. plögaga ütleks. Mis ikka, midagi nagu välja tuli.. aga kindlasti mitte just kõige parem variant. Selle eest m&m kommid ja ülejääv tuhksuhkur parandasid asja tunduvalt.
Külaliste arvates selle eest oli see väga hästi õnnestunud piparkoogi maja. Nad tegelikult ütlesid sellekohta kook.. Jah, nad ilmselt ei näinud  selle maja "isolatsiooni auke", mis olid pööratud seina poole.
Glasuuri aga oleks jätkunud veel paljudele piparkoogimajadele..

Üldiselt sellel päeval nii jõulu tunnet just ei olnud, lund pold maas ega midagi. Aga toit oli hea, sai pisut juttu rääkida ka sugulastega. Ahjah, avastasin, et hostisa õde, kes võõrustas oma peres mõni aasta tagasi ühte Eesti tüdrukut on Eestis käinud. Suvel ja veel laulupeo ajal. Ütles, et neile(talle ja ta abikaasale) väga meeldis, et laulupidu ja rongkäik jättis neile ikka väga elava mulje Eestist. Ütles, et ja, ma siiamaadi mäletan, mis me seal hüüdsime. "Elsgü esstii"Alguses ei saanud väga pihta, mis ta sellega öelda tahtis, aga tegelikult, eesti keelde pannes oleks see "Elagu eesti". Siiski, isegi hea, et pärast 2 aastat see ikka veel meeles neil.