Monday 9 April 2012

Itaaaalia

Klassiekskursioon itaaliasse. 12 päeva jäid minujaoks igaljuhul lühikeseks.
  Algas pika sõiduga. mingi 17 tundi bussis vinduda öösel. Hommikuks Piisas. Peale Piisat suundusime Firenzesse. Seal oli giid ka, aga kõrvaklappidega on ikka täiesti võimatu kuulata seda, mis giid räägib. Muidu oleks ma täiesti huvitatud olnud. Mis siis, et prantsuse keelt nii kuulata on mulle pisut raskem. Lihtsalt. Keegi sumiseb sul koguaeg kõrvas, aga kõik teised segavad faktorid ületavad selle, mis giid räägib. Peale seda läksime Siennasse. Seal oli vabaaega palju. Käisime üli suurel turul. Kus reaalselt leidus kõike. Alates riietest, lõpetades pottide ja pannidega. Peale seda läksime linna keskplatsile ja sõime jäätist :P



Peale Siennat võtsime ette tee Rooma. Ööbisime Roma Camping Villages. See oli päris lahe, sest oli teisi noori ka. Kahju, et ei old seal rohkem aega, oleks mõnega tuttavaks seal saanud. Õhtuti oli baaris disko. Neist esimene oli kõige lahedam, sest keegi ei old veel eriti väsinud. Ütleme jah nii, et pool klassist tantsis baarileti peal seal.
Esimene päev Rooma linnas oli meil giid. Oma giidivaese elu kohta pean ma siiski ütlema, et ma pole kunagi kohanud ebahuvitavamat giidi. Ma tegelikult ei olegi kindel, kas ta oli inimene. Pigem robot vist. Igaljuhul ei olnud ta oma tööst ja sellest mis ta räägib üldse huvitatud. Ja et mitte ütlemata jätta, "Ö"sid oma jutu  sisse oskab ta panna suurepäraselt.  Mis ikka, mine tea, äkki oli teisel halb päev või midagi. Aga lihtsalt... ma mäletan tegelikult nii mõndagi asja Rooma kohta, mis giid rääkis. See giid, kes saatis mu klassi ekskursioonil Itaaliasse 2 ja pool aastat tagasi.
Teine päev oli enamasti vaba aeg Rooma linnas. Kuna tüdrukud, kellega ma põhiliselt koos olin läksid kahe itaallasega kokku saama, ja kõik teised kaotasin ma ka ära, siis mina jäin kahekesi ühe tüdrukuga, kes ütleme nii, et kõige jutukam pole. Sain monolooge harjutada, eks kunagi ikka vaja läheb.  Aga tegelikult sain ma siiski lõpuks ka palju selle tüdruku kohta teada. Ja veel. Parajasti, kui sõime, siis tule üks järjekordne indialane meile oma ehteid pakkuma. Nad käsid tegelikult ikkagi närvidele ka. Noh, siis ta küsis mult, et kust ma pärit olen. Nii sai jutt alguse ja nii rääkisime umbes pool tundi. Sain lõpuks teada, kust ta täpselt pärit on Indiast, mitu õde ja venda tal on, kus ta seal Roomas elab, mis ta veel seal teinud on, kuidas elu tegelikult on seal. Tegelikult pärastpoole olid veidi süümepiinad, et talt midagi ei ostnud.
Pärast einestamist oli veel vaba aega. Istusime väikesele müürile, kuhu just oli tulnud üks tänavamuusik kitarri mängima. Miks mitte seal pisut olla, jalgu puhata. Meie kõrval oli seal üksvana- rooma kostüümis mees, jutustas seal kellegagi. Vaatasin teda, naersin veits, vaatas mulle otsa, küsis jällegi, kust ma pärit olen. No, nii sai seegi vestlus alguse. Ja tõesti, oleks rohkem aega olnud, oleks ma temaga õhtuni rääkinud ja veel järgmine päev ka. Ta oli lihtsalt NII huvitav. Hakka või Hendrik Relvega võrdlema. Ta reaalselt oli reisinud igal pool, teinud igasugust tööd. Küll Sri Lankal elanud pool aastat või siis Vietnamis, Filipiinidel(kus tal oli kunagi kusjuures veel naine), Colombias, Venezuelas, töötand Hollandis, Iirimaal, Inglismaal(kust ta oma inglise keele sai). Rääkis, kuidas on olla liikumatu kuju Rooma tänaval. Ühesõnaga jah. Väga jutusoone peale sattusin seal.

Peale Roomat võtsime suuna Sorrento poole. Ööbsime väga looduskaunis kohas.



Järgmine päev sõitsime Caprile. Üsna tuuline oli seal, enam lihtsalt t - särgiväel ei käinud ringi.. Oli jälle palju vaba aega seal. Ahja, üks asi, mis ma seal tähele panin oli see, et kõik käsid ringi oliivipuuoktega. Juba saabudes Sorrentosse tegelikult oli veider vaadata pisikesi  värvilisi autosid, mis igal pool ringi tiirutasid, oliivipuuoksad kastis. Kui keskväljakule jõudsime Capril, siis oli neid okstega inimesi tegelikult päris mitusada. Lõpuks kui direktrissiga rääkisin, sain siis teada, et see on üks lihavõtte komme seal. Ahja, igal pool oli seal viljapuid. Selle all ma mõtlen siis sidruni ja apelsini peamiselt. Üritasin ka kätte saada mõned, et maitsta ära siis. Üsna hapud olid...


Caprilt tulles jäin mina osade inimestega Sorrentosse, et linnas, poodides ringi pisut vaadata.
Järgmine päev suundusime Pompeii poole. Seal sõin ma oma elu kõige maitsvama pitsa.


Tehtud ehtsa itaallase poolt ehtsas ahjus
Käisime ka Pompeii pisikesel laadal. Imelik oli seal kõndida, sest müüjad ei olnud peamiselt indialased ja nad ei üritanud kõigest väest oma asju pähe määrida. Väga sõbralikud olid seal üldiselt nad. 

Pärast läksime vaatama Pompeii varemeid. Ja meil oli giid ka. Ja  ausõna, see oli kõige parem giid, keda ma oma elus olen kohanud. Reaalselt, ta oli juba nii naljakas, üritas meid asjast huvituma panna. Alustas nii enamvähem, et ma saan aru küll, et te olete väsinud ja palav on ja eile õhtul oli suur pidu ja magada tahaks, aga vaatame siiski mõned asjad üle..

Järgmine päev võtsime ette pika teekonna Veneetsia poole. Sõit oli siis pausidega kokku umbes 12 tundi. + siis hommikul enne sõitma hakkamist meie klassijuhataja hilinemine 1 tund. Sest ta eksis ära, teel hotellist bussi, jõudis välja kuskile teise väikesesse linnakesse ja lõpuks tõi siis mingi kohalik ta rolleriga bussijuurde.. Ja see siin ei ole välja mõeldud jutt:D

Sellel päeval midagi erilist enam teha ei jõudnudki, oli õhtusöök ja pärast seda vaba, olime enda toas, jutustasime.

Järgmine päev käisime Lido di Jesolos šoppamas, kahju ainult, et paljud poed kinni olid. 
Eelviimane päev kulus siis Veneetsia peale. Kus mina olin juba kolmandat korda. Siiski oli tore. Sai veel Veneetsia jäätist maitsta. Niisama tänavatel ringi jalutada. 
Kuna see oli viimane õhtu Itaalias, siis õpetajad olid meile vabatahtlikult organiseerinud diskoteeki mineku. Seda, nagu ma aru sain, teevad nad peaaegu iga aasta. Seal oli veel palju Belglasi, kes Itaalias reisil olid. Tore õhtu oli see igaljuhul. 

Hommikul vara startisime, terve päev oli sõit. Jõudsime Belgiasse öösel umbes kell 1. 

Ja kaheteist tunni pärast alustasin ma juba oma hostperega sõitu Hollandi poole. Kohati tundub, et ma ainult reisin siin:D


No comments:

Post a Comment